Eesti kodakondsuse taotlejate arv vähenes ligi poole võrra 2007. aastal ja on pärast seda pidevalt langenud, ulatudes tänavu napilt veerandini viie aasta tagusest tasemest.
Eesti passi soovijate arv väheneb iga aastaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2004. aastal soovis Eesti kodakondsust üle 6900 inimese, siis tänavu on seda taotlenud vaid alla 1700 inimese. Samas on vähenenud ka nende arv, kes elavad Eestis vaid elamisloa alusel, kuid on ilma kodakondsuseta.
Endine rahvastikuminister Urve Palo tõi välja, et kui 1992. aastal oli kodakondsuseta elanikke Eestis 32 protsenti, nüüd aga 8 protsenti. Siiski leidis ta, et seegi number ei ole riigi arengule positiivne.
«Statistika näitab, et muukeelsed Eesti kodanikud on rohkem oma eluga rahul, tunnevad ennast kindlamalt ja saavad tööturul paremini hakkama kui Venemaa kodanikud või määratlemata kodakondsusega Eesti elanikud,» lisas ta.
Põhjuseid, miks osa inimesi ikkagi Eesti kodanikuks saada ei taha, leidis Palo kuus. Esiteks on reisimis- ja töötamistingimused Euroopa Liidu raames samad nii kodanikele kui niinimetatud halli passi omanikele.
Venemaale sõitjatel eelis
Teiseks tõi ta välja Venemaa otsust lubada määratlemata kodakondsusega isikud viisavabalt Vene Föderatsiooni. «Paljudel venekeelsetel inimestel on Venemaal sõbrad ja sugulased ning viisavabalt reisimine on lihtsam ja odavam,» mõistis Palo.
Takistuseks on ka eesti keele eksami sooritamine. «Määratlemata kodakondsusega inimestest 77 protsenti on vanemad kui 30 aastat. Need inimesed on oma koolihariduse saanud enne iseseisvumist, mil eesti keele õppele koolides suurt tähelepanu ei pööratud,» põhjendas ta, lisades, et täiskasvanuna on keelt õppida tunduvalt raskem.
«Mõjutavad ka ühiskonnas levinud eelarvamused - arvatakse, et kodakondsuseksam ja keeleeksam on väga rasked,» lisas Palo. Samuti jäävad psühholoogilised põhjused, mistõttu Eesti riigi kodakondsuspoliitikaga rahulolematud ei soovi Eesti passi, või puudub inimestel selleks lihtsalt huvi, sest see ei mõjuta igapäevaelu.
Sotsiaaldemokraatide meedianõuniku Vadim Belobrovtsevi meelest on märgatava vähenemise peamiseks põhjuseks asjaolu, et inimesed suhtuvad Eesti kodakondsusesse aina pragmaatilisemalt ja Eesti kodakondsus ei paku enam eriti palju eeliseid. Alles on jäänud vaid need - näiteks õigus valida riigikogu ja europarlamenti või kandideerimine valimistel - mis Belobrovtsevi hinnangul eriti ei stimuleeri kodakondsuseksamit sooritama.
«Kui aga rääkida sellest, kui hää ja uhke on olla Eesti kodanik, siis olen enam-vähem kindel, et paljud mittekodanikud tõepoolest tahaksid kodanikeks saada,» arvas ta samas. Siin pidas ta konksudeks aprillisündmuste aegset valitsuse solvavat käitumist. Samuti ei saavat paljud Eestis sündinud mittekodanikud aru, miks nad peavad passi saamiseks sooritama alandavaid eksameid.
«On aga veel üks huvipakkuv asjaolu: eksami sooritajatelt küsitakse Põhiseaduse tundmist. Kui palju eestlasi on seda kasvõi kord elus läbi lugenud?» küsis Belobrovtsev.
Põhjus proosaline
Siseministeerium põhjendas kodakondsuse taotlejate vähenemist täiesti proosaliselt: nimelt on viimastel aastatel vähenenud pidevalt Eestis elavate ilma kodakondsuseta alla 15-aastaste laste arv, kes seni moodustasid suure osa taotlejatest. 2004. aasta 11 400-lt on see langenud 2200ni.
«Umbes pooled kõigist Eesti kodakondsuse saamise sooviavaldustest on esitatud alla 15-aastastele määratlemata kodakondsusega lastele Eesti kodakondsuse saamiseks. Kuna nende arv on oluliselt vähenenud, sest nad on juba saanud Eesti kodanikuks, siis on vähenenud ka Eesti kodakondsuse taotlejate üldarv,» selgitas siseministeeriumi migratsiooniosakonna nõunik Siiri Leskov.
Eesti kodakondsuse saamiseks on esitatud:
2004 - 6917 taotlust
2005 - 6752 taotlust
2006 - 4189 taotlust
2007 - 2920 taotlust
2008 - 1745 taotlust
2009 11 kuu jooksul 1665 taotlust
Allikas: Kodakondsus- ja migratsiooniamet
Kodakondsuseta elanikke Eestis:
2006 - 125 799
2007 - 116 248
2008 - 110 315
2009 - 105 241
Neist alla 15-aastaseid kodakondsuseta isikuid:
2004 - 11 468
2007 - 4784
2009 - 2202
Allikas: Siseministeerium