Neil on plekke ja vastalisi, nende erakond ei mängi suures poliitikas praegu erilist rolli. Sellele vaatamata koguvad vallavanemad teistest enam hääli ja neli neist on kodukandis ametis olnud üle kümne aasta.
Vilunud tegijad tüürivad edasi
8. detsember 2009, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende kolme Rahvaliitu kuuluva mehe ja parteitu naise töö pole olnud vaid meelakkumine. Vastuolusid tuleb ikka ette, tunnistavad Kambja vallavanem Ivar Tederma ja Peipsiääre vallavanem Niina Baranina.
Näiteks viimati venis Peipsiääre vallas volikogu esimehe ja vallavanema valimine, sest Keskerakonna nimekirjas rahvaesindusse kandideerinud vaidlustasid edutult valimistulemuse.
Tartu Postimees on kirjutanud Tartu vallavanema Aivar Soobi küsitavast käitumisest, Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev on töö pärast kohtu all olnud.
Kuigi mõlemad mehed jäid seaduse ees õigeks, mäletatakse maal selliseid asju kaua. Nii tekibki küsimus: kuidas need neli vallavanemat on suutnud valitavas ametis nii kaua vastu pidada?
Inimestele tähtsad asjad
«Kuulan inimesi ja tahan neid aidata, ehk sellepärast mind valitaksegi,» vastab Niina Baranina. «Aidata saab alati, ka siis, kui raha on väga vähe. Hea sõna ei maksa ju midagi.»
Peipsiääre valimiskomisjonis olid Baranina sugulased ja tuttavad, sellepärast ta ongi vallavanem, väidab aga Keskerakonna nimekirjas Peipsiääre vallavolikogusse valitud Konstantin Avvo. «Siin on kolm perekonda, kes kõik otsustavad,» lisab ta. «Need pered töötavad vallavalitsuses ja on ka volikogus.»
Baranina sõnul tal aga kodukohas vaenlasi pole. «On lihtsalt sellised inimesed, kes usuvad juttu, et kui minu asemel tuleb keegi teine, siis saab ta vallast iga kuu sada krooni,» selgitab ta. «See on suur vale, vallal pole seda raha kusagilt võtta. Mina valega ei ela, ma ei luba kunagi seda, mida ei saa anda.»
Valimistel kõige rohkem hääli saanud Avvo on veendunud, et vald vajab muutusi. «Inimesed hääletasidki muutuste poolt,» kinnitab ta. «Kolkjas pole elul viga, aga Varnjas ja Kasepääl kõik seisab. Me ei tea, mida vald rahaga teeb, meil pole oma ajalehtegi, kust selliseid asju lugeda saaks.»
Baranina teab neid etteheiteid sama hästi nagu kõiki küla kuulujutte ja tunnistab, et oleks tahtnud ameti maha panna. «Siis kuulsin, et uued tahavad kooli kinni panna, lapsed Kallastele saata,» räägib ta. «Meie kant elab aga vaid siis, kui siin on kool, lasteaed ja palvemajad. Need ei tohi kaduda. Sellepärast jätkan.»
Vallas tulebki teha neid asju, mis on inimestele vajalikud ja tähtsad, kinnitab ka Tartu vallavanem Aivar Soop. «Oleme koolid ja lasteaiad korda teinud, inimesed on sellega rahul,» räägib ta. «On oma muusika- ja spordikool, oleme teid ehitanud…»
Oma poja kooli, Lähte ühisgümnaasiumiga, on Tartu valla ääremaal Metsakülas elav Mai Tammearu väga rahul. «Kool on ilus ja hea, selle järgi saan aru, et meil on vald olemas,» kiidab ta.
Kuid poja vedamine ligi kümne kilomeetri kaugusele jäävasse kooli on ta isiklik mure. «Mu laps on siinkandis ainus, koolibuss siia ei tule,» selgitab Tammearu. «Meie teed hooldab metskond, talvel suur koolibuss seda pidi sõita ei saagi. Aga ma ei nurise, see pärapõrgu on minu valik.»
Oma pika ametiaja kohta ütleb Soop naerdes, et pole ametis püsimiseks midagi teinud. «Oleme kõik asjad teinud koos volikoguga,» selgitab ta. «Vallavalitsus ja volikogu on üksteist mõistnud, me pole tülli läinud.»
Soop on väga hea rahvamees, iseloomustab Tammearu vallavanemat. «Viimasel jaanipeol käis ta ühe inimese juurest teise juurde, rääkis kõigiga,» lisab ta. Inimesed olevat vallavanema üle tagaselja küll naernud, aga sügisel valisid ta jälle ka ametisse. «Ta ei ole suurt prohmakat teinud,» põhjendab Tammearu. «Ja eks vanad arvasid, et kui tuleb uus vallavanem, siis mine tea…»
Sündinud vallavanemaks
Kambja vallavanem Ivar Tedrema tunnistab, et tal on aastatega töö pärast vaenlasi tekkinud. «Olen endiselt vallavanem ilmselt sellepärast, et meil on oma tööd hästi tegev meeskond,» ütleb ta oma pika staaži kohta.
«Tedrema on sündinud vallavanemaks, ausalt,» arvab Aakaru külas lambaid kasvatav talunik Leonid Kirss, kelle tutvus Tedremaga algas paarkümmend aastat tagasi tüliga. «Olen vana vaenu unustanud, müts maha ta ees, et on nii kaua selles ametis vastu pidanud. Vallavanemaks soovivad paljud saada, aga kõik ei tule selle tööga toime.»
Kirsi sõnul on vald heal järjel: kolm kooli töötavad, lasteaed on korras. «Eks sellepärast rahvas Tedrema peale panustabki, et ta saab hakkama,» lisab ta.
Ka Ülenurme vallas Lepiku külas elav talunik Priit Roosve on oma vallaga rahul. «Aleksejev on vallavanemana edukalt toime tulnud,» märgib ta. «Meil on raske vald: linn võtab tööjõu ära.»
«Maal ei saa bluffida ja olla silmakirjalik,» ütleb Aivar Aleksejev. «Vallavanemana tuleb inimeseks jääda ja kõigile muredele on vaja leida lahendus. Volikoguga pole mõtet krillima hakata, sest siis kannatab vallarahvas. Olen neist põhimõtetest kinni pidanud, eks mind sellepärast valitaksegi.»
Roosve sõnul on Aleksejevil kolm edu panti. «Esiteks, käsi peseb kätt,» räägib ta. «Ta aitab inimesi ka üsna oma volituste piiril ja seda peetakse valimiste ajal meeles.» Aleksejevi teine trump on rahvamehelikkus ning kolmas see, et ta ei unusta kunagi oma võitluskaaslasi.
«Need kolm asja inimestele meeldivad ja sellepärast teda valitaksegi,» arutleb Roosve.
Aleksejev väidab, et «käsi peseb kätt» ei lähe maal läbi. «Siin paistab kõik läbi,» selgitab ta. «Ega kuuel tuhandel inimesel kätt pesta jõuagi…»
Kuigi Aleksejev pole ülbe ega vallas midagi halvasti teinud, arvab Roosve, et ehk oleks uus vallavanem värskust toonud. «Vallavanema ametil peaks piir olema, näiteks kaks ametiaega,» arvab ta.
Arvamus
Garri Raagmaa
Filosoofiadoktor inimgeograafias:
Küsimusele, miks mõned inimesed töötavad vallavanema valitaval töökohal pikki aastaid, pole lihtne vastata. Et selles artiklis on tegemist üsna personaalse teemaga – inimesi on vähe –, siis saan olla väga üldsõnaline.
Ilmselt on need neli vallavanemat väga usaldusväärsed ja tublid tööinimesed, kes oma kodukanti ka armastavad. Erakonnad ei mängi kohtadel rolli. Tähtis on see, mida nad teevad, kuidas suhtlevad ja suhteid loovad ning ikka üleskerkivaid konflikte lahendavad.