Haridusminister Tõnis Lukas jätkab põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest eraldamist - eile saatis ta valitsusasutustele kooskõlastamiseks kaks õppekava eelnõu.
Lukas lõi gümnaasiumi ja põhikooli õppekavad eraldi eelnõudesse
9. detsember 2009, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahele õppetasemele eraldi õppekava tegemine tuleb põhikooli ja gümnaasiumi erinevatest rõhuasetustest, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
«Põhikool peab pakkuma kõigi õpilaste arenemiseks turvalist keskkonda, gümnaasium rõhutab valikuid, mis võimaldavad jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes,» märkis Ladva.
Tema sõnul paneb põhikool gümnaasiumiga võrreldes rohkem rõhku kasvatamisele.
«Põhikool kindlustab kõigile õpilastele võimetekohase tunnetusliku, kõlbelise ja sotsiaalse arengu ning tervikliku maailmapildi kujunemise - ta peab andma tervikliku pagasi, millega elus hakkama saada.»
Gümnaasium paneb tema väitel põhirõhu sellele, et õpilased leiaksid huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda edasine haridustee.
Ladva sõnul väärivad ka praegu kehtiva õppekava sihid ja taotlused saavutamist ning ta märkis, et uuendatud õppekava ei keera kooliharidust pea peale.
Tema väitel arvestatakse nüüd ainekavades teadlikult üldeesmärkide ja pädevuste saavutamise ning ainetevahelise lõiminguga. Vähendatud on ka ainemahte, selgemalt on väljendatud õpitulemused ning suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvabadust.
Õppekavade üldosas muudetakse Ladva sõnul enim õpikeskkonda, hindamist ning gümnaasiumi lõpetamist. «Lisaks on vähendatud gümnaasiumis kohustuslike kursuste arvu ning antud õpilasele õigus ja kohustus õppida valikaineid.»
Töös ainekavadega oli Ladva sõnul kõige olulisem ülesanne õppesisu hulga ja keerukuse ülevaatamine, et klassis toimuv oleks ea- ja jõukohane.
Argielu tükib ainekavva
«Ainevaldkonniti muudeti õpet õpilasele lähedasemaks ning tema huvidele ja igapäevaelu vajadustele vastavaks.»
Nii rõhutatakse emakeeles tekstiõpetust, loodusainetes uurimusliku õpet, võõrkeeltes konkreetsetes keelesituatsioonides toimetulekut, ühiskonnaõpetuses praktilist suunitlust, muusikas musitseerimist jne.
Mõned teemad lükati Ladva sõnul põhikoolist edasi gümnaasiumi õppekavva, nt matemaatikas ja loodusainetes.
«Piiritleti teemade sügavust ja liigset tõlgendamist eriti loodusainetes, ka nt matemaatikas. Võõrkeeltes täpsustati keeleoskustasemete kirjeldusi, mis võimaldab kindlaks teha õpilase taseme erinevates osaoskustes.»
Lähedaste õppeainete paremaks seostamiseks on Ladva sõnul ained seotud ainevaldkondadesse, mis võimaldab paremini ühiseid taotlusi avada.
Samuti on aineti avatud seosed õppekava üldosa, läbivate teemade ja teiste ainevaldkondadega. «Just õppeainete vähest omavahelist lõimingut ja vähest sidusust õppekava üldosaga on ette heidetud kehtivale õppekavale,» lisas Ladva.
Õppekava rakenduse osas läheb pärast õppekava kinnitamist töö edasi aineraamatute ja teiste abimaterjalide koostamisega, teavitamise, koolitamise ning õppekirjandusega.
Esimesed tähtajad koolidele on seatud 2011./2012. õppeaastaks, kui uuendatud õppekavale lähevad üle põhikooli 1., 4. , 7. klassid.
Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013./2014. õppeaastaks.