Elekter tapab kümneid inimesi aastas

Ehkki Riigikogu muudab lähipäevil tõenäoliselt elektrikontrolli eluruumides vabatahtlikuks, tuleks spetsialistide hinnangul elektrisüsteemid ikkagi üle vaadata, sest Eestis hukkub elektri läbi kümneid inimesi aastas.

ASi Elektrikontrollikeskus andmete järgi oli 1998. aastal Eestis surmaga lõppenud elektriõnnetusi miljoni elaniku kohta 13, aasta varem 14.

Kõige süngem oli Eestis 1994. aasta, mil elektrilöögist hukkus 16 inimest miljoni elaniku kohta. Samas hukkub Põhjamaades elektriõnnetuse läbi aastas keskmiselt üks inimene miljoni elaniku kohta.

Elektrikontrollikeskuse peainspektor Tõnis Mägi ütles, et pärast 1998. aastat pole surmaga lõppenud elektriõnnetuste arv oluliselt muutnud.

«Kuid sellele lisanduvad ka elektrist alguse saanud põlengutes hukkunud inimesed,» rääkis Mägi. «Eestis saab ju praktiliselt iga päev üks tulekahju alguse elektrist.»

Peainspektori arvates on Eestis inimesed elektrist tulenevate õnnetustega juba sedavõrd harjunud, et võtavad neid kui jumalast juhtuvaid hädasid.

Kehtib ohutusseadus

Riigikogu võttis 1999. aastal vastu elektriohutusseaduse, mis kohustab muu hulgas hoonete omanikke laskma oma elektrisüsteeme kontrollida. Samal aastal jõustunud majandusministri määrus liigitab elektripaigaldised nende võimaliku ohtlikkuse järgi suurema ja väiksema ohuteguriga paigaldisteks.

Esimeste alla kuuluvad kõrgepingelised ja need madalapingelised elektripaigaldised, mille peakaitse on suurem kui 35 amprit. Nende korraline kontroll pidi olema tehtud juba möödunud aasta alguseks.

Vähemohtlike elektripaigaldiste (35A ja väiksema peakaitsmega) korraline kontroll tuleb läbi viia hiljemalt järgmise aasta 1. jaanuariks.

Kuigi määrus on kolm aastat vana, jõudsid sealsed tähtajad avalikkuse teadvusse alles mõni kuu tagasi, mil ehmatusega selgus, et Eesti 300 000 korteri ja eramaja elektrisüsteemid peavad uueks aastaks olema kontrollitud.

Üks põhjusi, miks jäi kolm aastat kehtiv nõue kahe silma vahele, võib peituda selles, et kuni 1999. aastani kontrollis elektriarvesteid ja -süsteeme Eesti Energia.

Elektriohutusseadus pani aga ohutuse kontrolli firmade õlule, elektrienergia müüja või edasimüüja tegeleb nüüd vaid energiaarvestusega. «Tegemist oli aja nõudega. Varem kontrollis ka autode tehnilist korrashoidu miilits, nüüd teevad seda erafirmad,» tõmbas Mägi paralleele.

Samas on elektrisüsteemide kontrolli õigus ainult 14-l Eesti sertifitseerimiskeskusest loa saanud firmal. See saigi põhjuseks, miks kontrollimisnõue lükkus esialgu aasta võrra edasi.

Majandusministeerium on praegu Riigikokku saatnud elektriohutusseaduse parandusvariandi, mis muudab vabatahtlikuks nende eluruumide elektripaigaldiste kontrolli, mille peakaitse on väiksem kui 35 amprit. Kortermajade pea- ja koridorikilbid tuleb ikka kohustuslikus korras lasta kontrollida.

«Tegelikult ei püüagi keegi endale selgeks teha, milline on meie tegelik olukord,» oli Mägi kuri. «Tundub, et inimesed kardavad ainult seda, et nüüd tuleb keegi kontrollima, kuid ei mõelda selle peale, et meil on 15 aastat elektriga omatahtsi toimetatud.»

Kas Riigikogu otsustab seadust parandada, selgub tõenäoliselt sellel nädalal.

Kontrollijaid on vähe

Tartus võib elektripaigaldisi kontrollida ainult kaks firmat: Elektrikontrollikeskus ja Eesti Energia tütarfirma AS Elektriteenused. AS Elektriteenuste juhataja Arne Arop ei osanud esimese hooga vastata, kui palju kuluks nende firmal aega, et Tartu elamute elektrisüsteemid üle vaadata.

Arop on valmis aga kahe käega alla kirjutama Mäe väitele kontrolli vajadusest. 30 aastat energeetikuna töötanud Aropi sõnul pole paljudes hoonetes kunagi süsteemset elektrikontrolli tehtud.

Seega on paljude majade elektrisüsteemid sisuliselt aegsütikuga pommid, mis võivad iga hetk lõhkeda. Viimastel aastatel on kodudesse lisandunud ohtralt elektrilisi majapidamismasinaid, kuid selle lisapingega pole aastakümneid tagasi ehitatud majade elektrisüsteemide projekteerijad sugugi arvestanud.

Vaja oleks raha

Korteriühistu Vaksali 3 esimehe Arne Lemmatsi sõnul pole nende ühistul midagi elektrisüsteemide kontrollimise vastu, sest tegemist on ikkagi 30-aastase majaga.

Esimees lisas aga, et lõplikult sõltub kõik hinnast, mida kontrollijad küsivad.

Samal seisukohal on ka korteriühistu Turu 31 juhatuse esimees Aleksei Tars. Paarikümne aasta vanuses endises ühiselamus lasi ühistu möödunud aastal ühel elektrifirmal maja süsteemid üle vaadata ning kõrvaldas üleskirjutatud puudused.

«Tegelikult peaksime laskma maja üle vaadata ka sertifitseeritud firmal,» arvas esimees. Paraku leidis Tarski, et kontrollimiseks kuluv mitusada krooni võib paljudele majaelanikele üle jõu käia.

Ühe korteri elektrisüsteemide kontrollimine läheks maksma 600-800 krooni. Kui ühistu tellib kõigile korraga kontrolli, siis kulub ühele korterile tunduvalt vähem.

Mäe sõnul on see summa ainult esmapilgul suur. «Kontrollimise kallidus tuleneb sellest, et tegemist on ikkagi eksperttööga,» rääkis Mägi. «Poole sellest summast moodustavad riigimaksud ning meie töötajad ei tee seda tööd kontoris laua taga istudes, vaid iga kord tuleb objektile kohale sõita, mis võtab ka aega.»