Kunagise skandaalse interrindelase Jevgeni Kogani juhitav Tallinna Liberaalne Juudiusu Kogudus (TLJK) kavatseb kesklinna ehitada sünagoogi, mille krunti peab enda omaks ka Eesti Juudi Kogudus.
Juudi kogudused vaidlevad tulevase sünagoogi maa pärast
17. detsember 2002, 23:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luise tänava äärde plaanitava palvemaja ehituseks kuluva ligi 80 miljonit krooni loodab Kogani juhitav kogudus saada rahvusvahelistelt ja välisriikides tegutsevatelt juudi organisatsioonidelt.
TLJK sekretär Gennadi Kuningas ütles Postimehele, et kogudus on ühendust võtnud ligi paarikümne organisatsiooniga, neist enamik asub Ameerika Ühendriikides.
Ta lisas, et pole kõigi käest veel vastust saanud, kuid osa organisatsioonidest on väljendanud valmidust ettevõtmist toetada.
Siiski soovivad võimalikud toetajad Kuninga sõnul esmalt tutvuda sünagoogi ehitusprojektiga ning palvemaja ehitamise hinnakalkulatsiooniga. Praegu me teemegi projekti ja kalkulatsiooni, lisas ta.
TLJK aseesimees Eliezer Beltshikov lausus, et palvemaja külge peaks lisahoonena kindlasti ehitama ka söökla, kus pakutaks spetsiaalset juudi toitu.
Juudid maavaidluses
Eesti Juudi Koguduse vanem Dmitri Litvak ütles aga Postimehele, et Luise 32 olev krunt kuulub hoopis nende kogudusele ning Beltshikovil pole sellega mingit pistmist.
«See on meie krunt, ostsime selle riigilt välja,» väitis ta. «Kindlasti me kunagi sinna sünagoogi ehitame, kuid millal, ei tea.»
Litvaki sõnul pole kogudusel sünagoogi rajamiseks praegu piisavalt raha ning lisas, et Beltshikovi ja Kuninga juttu palvemaja peatse ehitamise kohta ei saa tõsiselt võtta. Ta märkis, et kogudus kavatseb Beltshikovi oma ridadest välja heita.
Luise tänava krunti samuti enda omaks pidavad Beltshikov ja Kuningas on aga sünagoogi ehitamiseks palunud abi ka Eesti riigilt, esitades septembris vastava taotluse.
Siseminister vastas kirjas nende kogudusele, et riik oma kuludega sünagoogi üles ei ehita, kuid võib olla palvemaja ehitamise kaasrahastajaks.
Küll aga tuleb kogudusel sel juhul ministeeriumile esitada sünagoogi projekt, ehitusmaksumuse arvestus, samuti ära näidata oma peamised toetajad ja garantiid toetuse saamise kohta.
Kogan ise lausus eile Postimehele, et on sünagoogi rajamise ideega kursis ja toetab seda, kuid pole selle hetkeseisuga haiguse tõttu kursis.
Sünagoogi rajamine Luise tänavale jõudis esmakordselt avalikkusesse 1997. aastal, mil Eesti juudi kogudus kavatses sinna rajada neljakorruselise hoone, kus asuksid palvela, sotsiaalkeskus ja võõrastemaja Eestit külastavatele rabidele.
Hiigelmoshee rajamata
Mullu jaanuaris käis toonase linnapea Jüri Mõisa juures maad küsimas siinsete aserite esindaja, kes soovis Tallinna rajada ligi 700 miljonit krooni maksva moshee. Raha selleks pidi tulema ülemaailmsetelt islamiorganisatsioonidelt. Konverentsiruumide ja hotelliga hiigelkompleks on aga seni rajamata.
Juba 2001. aasta jaanuaris märkis Eesti Islami Koguduse juhataja Tiur Seifullen, et samasuguseid moshee-ehitajaid on varemgi olnud ja tavaliselt kaovad nad aasta jooksul ära.