Uuring: ülikooli kõrvalt töötamine näitab õppe madalat kvaliteeti

FOTO: SCANPIX

Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuring märgib, et kuna üliõpilastel on õpingute kõrvalt töötamiseks nii palju aega, räägib see Eesti kõrgkoolide õppe madalast kvaliteedist.

Värskelt valminud poliitikaanalüüsi «Eesti kõrghariduspoliitika: julge või juhuslik?» järgi, mis on valminud Praxise hariduspoliitika programmi analüütikute Eve Mägi ja Laura Kirsi koostöös, kulutavad Eesti tudengid võrreldes Euroopa saatusekaaslastega kõige vähem aega õppimisele ja kõige rohkem töötamisele.

«Praegune olukord kõneleb täiskoormusega õppivate üliõpilaste madalatest ülikoolipoolsetest nõudmistest, mis võimaldavad üheaegselt olla nii õppija kui ka töötegija rollis,» seisab Praxise analüüsis. «Kui üliõpilastelt ei nõuta õppetöös intensiivset osalemist ning kõrghariduse diplomi võib omandada õppetöös minimaalselt osaledes, viitab see ebakvaliteetsele õppeprotsessile.»

Eestis töötab 66 protsenti tudengkonnast, samas kui Euroopas jääb see sageli alla 50 protsendi. Samas tegelevad Eesti üliõpilased õppetööga 25 tundi nädalas, kuid paljudes Euroopa riikides on see näitaja üle 33 tunni.

Praxise pakutav lahendus olukorrale on paindlik õppeprotsess, kus töötamise võimalus oleks üliõpilasele vajadusel ette nähtud. Nii ei toimuks töötamine enam õppimise arvelt ega raiskaks Eesti kõrghariduse ressursse.

Uuring leidis märke, et Eesti liigub vastupidiselt Euroopa tendentsile pigem ebavõrdust võimendava kõrghariduspoliitika suunas. Kõrgkooli pääsemisel on selge eelis paremini kindlustatud peredest pärit noortel.

Praxise hinnangul süvendab Eesti muust Euroopast suuresti erinev saavutustepõhine õppetoetuste süsteem sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust veelgi.

Tagasi üles