Kohtunik Ain Seppik saatis 17-aastase Leo Kunnase vanglasse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

1985. aasta juunikuu alguses mõistis Ain Seppiku juhitud ENSV Ülemkohus Nõukogude Liidust põgenemise katse eest aastaks vangi 17-aastase koolipoisi Leo Kunnase, praeguse Eesti kaitseväe majori ja kirjaniku.

Toonase ülemkohtu kriminaalasjade kolleegiumi eesistuja ja praeguse siseministri Seppiku hoogsat allkirja kandva otsusega 3. juunist 1985 sattus ligi seitse kuud eeluurimisvanglas istunud Võrumaa poiss Kunnas nõukogude noortekoloonia vägivallamaailma Vologdas.

Sama otsusega tagastati talle neli pakki küpsiseid ja purk mangodžemmi, mille piirivalvurid olid temalt ära võtnud pärast seda, kui tabasid noormehe Nõukogude-Rumeenia piiri ääres.

Läbi Rumeenia läände

Kaudselt algas Kunnase teekond kohtumisele kohtunik Seppikuga 6. novembril kell seitse hommikul Vastseliinast. Noormehe 17. sünnipäevani jäi siis üheksa päeva.

Eelmisel päeval oli Vastseliina keskkooli 10. klassi õpilane Kunnas naasnud oma kodukülast Kliimast, ladudes enne seda kohalikus külapoes seljakotti toiduaineid, ravimeid ja muud reisiks vajalikku.

Seljakotis olid juba kompass Turist-2, mõned raamatud ning atlasest välja rebitud kaardid Nõukogude Liidu ja Rumeenia piirialade kohta. Rumeenia oli nooruki esialgne reisisiht, sest just seal asus peibutav maismaapiiri riba. Sellest üle hiilides lootis Kunnas jõuda lõpuks kas Saksa Liitvabariiki või Itaaliasse.

6. novembri õhtuks jõudis Kunnas Tallinna, ostis pileti Tallinna-Minski rongile ning järgmisel hommikul loksus ta juba Valgevene NSV pealinna poole. Pikad rongireisid olid neljadele-viitele õppivale Kunnasele juba tuttav asi. Aasta varem oli ta preemiaks saadud tuusikuga reisinud mööda Nõukogude Liidu kangelaslinnu.

Aktiivse komsomolitöö eest oli poiss samuti eelmisel aastal aga saanud nõukogude noorele harukordse võimaluse - sõita välismaale. Muidugi mitte kuhugi kapitalistlikku riiki, vaid külla vennalikele Ida-Saksa seltsimeestele.

200 meetrit piirini

Nüüd aga jõudis Kunnas pärast Minski ja Kiievi läbimist 9. novembril pool kaheksa hommikul Ukraina NSV ja Rumeenia piirilinnakesse Tshernovtsõsse. Seal kraamis Kunnas oma kahe küljetaskuga presentseljakotist välja kaardi ja kompassi ning hakkas mööda raudteed riigipiiri poole kõmpima.

Öö saatis poiss mööda piirilähedases metsatukas, hommikul hiilis aga okastraadist piirdeaia lähedale ning jäi puude varju lamama. Keskpäevast kella kaheni pärastlõunal jälgis ta sompus ilmaga mööda riigipiiri vantsivaid patrulle.

Siis, natuke pärast kella kaht alustas Kunnas spurti üht kuuendikku planeedist ülejäänud maailmast lahutava okastraataia suunas. Noormees jõudis aiast viie meetri kaugusele, kui piirivalvevägede patrull ta kell 14.35 kinni pidas. Rumeenia ja NSV Liidu riigipiirini jäi aiast veel ligi 200 meetrit.

Neli päeva enne oma 17. sünnipäeva arreteeritud Kunnas anti üle Ukraina KGB-le. Kriminaalasi algatati Ukraina NSV kriminaalkoodeksi paragrahvide kohaselt, mis käsitlevad ebaseaduslikku riigipiiri ületamise katset.

Seppik: ei mäleta

Riigiarhiivis säilitatava KGB uurimistoimiku järgi esines Kunnas puhtsüdamliku ülestunnistusega - tahtsin tõesti riigipiiri ületada, jõuda Itaaliasse või Saksamaale.

Poisilt äravõetud asjade hulgas registreerisid Nõukogude julgeolekutöötajad ka foto klassiõest. Hiljem kirjutas see tütarlaps Eesti KGB vanemuurijale kapten Iljashevitsile antud tunnistuses: erinevalt Leost ei soovinud ma, et meie suhted oleksid arenenud millekski enamaks kui klassivenna-klassiõe sõprus.

Detsembris 1984 toodi Kunnas Eestisse ja paigutati Patarei eeluurimisvanglasse. Veebruaris 1985 sõitis Kunnas uurijatega Põlvamaale, et näidata julgeolekutöötajaile väidetavat relvapeidikut kahe kuulipilduja ja 19 automaadiga.

Tartu-Petseri maanteetammil pistis ta jooksu, kuid pärast pooltsadat meetrit tagaajamist sai konvoi ta kätte.

Tema süüdistuskokkuvõttesse lisandus veel üks paragrahv.

Pärast statsionaarseid kohtupsühhiaatrilisi uuringuid viidi Kunnas 3. juunil Tallinnas Draamateatri kõrval asuvasse ülemkohtu hoonesse ja kohus Seppiku eesistumisel saatis ta aastaks üldrežiimiga kolooniasse.

Eile ei soovinud Saksamaal välislähetuses viibiv major Kunnas Postimehega vestelda.

Ida-Virumaal ringsõidul viibiv siseminister Seppik teatas, et ei mäleta Kunnase süüdimõistmist.

«Aga kui teil sellised dokumendi on, ju siis nii oli,» mainis ta. «Riigipiiri ebaseaduslik ületamine oli karistatav NSV Liidus ja on seda ka praegu - midagi poliitilist ma siin ei näe.»

Kogu eeluurimise Kunnase kriminaalasjas viis läbi Nõukogude julgeolekuteenistus KGB. «Kui asjaga oli seotud jutt peidetud relvalaost, siis tundub see loomulik,» teatas Seppik, kelle sõnul oli Kunnasele mõistetud karistusmäär kindlasti minimaalne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles