Raamat «Tasuta tarkvara» on algajamale arvutikasutajale suurepärane käsiraamat, mis aitab tasuta tarkvaraga saada hakkama pea sama hästi kui tasulisega.
Raamat nagu vabavara isegi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui raamatut saaks internetist tasuta lugeda ega peaks selle eest peaaegu 400 krooni letile laduma, oleks raamat nagu vabavara isegi: pisikeste lohakusvigadega, kuid sellest hoolimata tulus.
Kirjastuse Leksiko (www.leksiko.ee) raamat annab esmalt juhiseid, kuidas tuvastada enda arvutis piraattarkvara ehk tasulist tarkvara, mille arvutiomanik on kas teadlikult või teadmata enda arvutisse ise varastanud või lasknud seda kellelgi teisel teha. Nõuanded on lihtsas keeles ja pea igaühele kiiresti mõistetavad.
Seejärel võtavad autorid ette tasuta tarkvara programm programmi haaval tutvustamise, mille eesmärgiks on arvutikasutaja raha säästa ning päästa teda Microsofti juhi Bill Gatesi kauka täitmise küüsist. Tarkvara enda hankimine on samuti hõlbus, sest selle leiab lugeja raamatuga kaasasolevalt laserplaadilt.
Esimesena annab raamat ülevaate kahest bürootarkvara Microsoft Office asendajast: OpenOffice.org-ist ja 602Officeist. Tarkvaraülevaated ja õpetused on suurepärased - kirjutatud taas lihtsas keeles lihtsatele inimestele.
Tasuta tarkvarast kirjutades paistavad autorid erinevalt priivara fanaatikutest silma aususega - nad mainivad käsiteldavate programmide häid külgi, kuid ei varja ka puudujääke ja võimalikke probleemitekitajaid. See aitab värskel priivara kasutajal hoiduda ootamatustest ning juba ette vaim valmis panna saabuvate probleemide talumiseks.
Siin ilmneb ka raamatu esimene ja kõige suurem puudus. Raamatu sisu aegub kibekähku. Kuigi selle ilmumisest on möödas vaid paar kuud, on praeguseks internetis juba saadaval OpenOfficei uus versioon, mis on maakeelsete menüüdega. Ja raamat ei maini mitte kuskil, et uuemaid versioone tarkvarast saad tõmmata sellelt ja tollelt interneti aadressilt! Autorid piirduvad ainult raamatu lõpus levinumate vabavara laadimise aadresside loetlemisega.
Järgmisena võtavad autorid ette mitmete teiste programmide tutvustamise, muu hulgas failide arhiveerimise, pildivaatamise, viirusetõrje, masinakirja õppe ning mp3-failide kirjutamise omad. Kummalisel moel ei tutvusta autorid mp3-failide kuulamise tarkvara, näiteks tasuta WinAmpi, vaid piirduvad ainult selle nime mainimisega.
Kõige kummastavam on muidu üsna hea raamatu puhul see, et autorid ei maini pea sõnagagi kõige levinumat priivara - Linuxi operatsioonisüsteemi, millega saab asendada tasulise Windowsi. Võimalikke põhjuseid on mitu.
Võibolla oleks raamat liiga mahukas tulnud, sest Linuxi elementaaroskuste õpetamine nõuaks kindlasti mõnikümmend lehekülge, kui mitte rohkem. Võibolla ei julgenud autorid Linuxist kirjutada, sest Linux jääb kasutamismugavuselt endiselt pisut Windowsile alla. Võibolla on põhjuseks hirm liiga suurte muudatuste esile kutsumise ees - bürootarkvarapaketti vahetada on lihtne, kuid operatsioonisüsteemi vahetamine on juba tõsisem ja aeganõudvam tegu. Ning kui uus opsüsteem ei meeldi või sellega ei saa kõiki harjumuspäraseid töid-mängimisi tehtud, siis... Pole just kõige parem tunne.
Siiski on kahju, et autorid ei räägi Windowsist vabanemisest ja selle asendamisest tasuta operatsioonisüsteemiga. Loodetavasti võtavad autorid ka selleteemalise raamatu kirjutamise ette, sest tavainimesele arvutiasjust lihtsas keeles rääkimine tuleb neil välja suurepäraselt.
«Tasuta tarkvara» on hoolimata trüki- ja lohakusvigade hulgast suurepärane raamat, mille ligemale 400-kroonise hinna teenib lugeja priivara kasutades mitmekordselt tagasi.