Eesti operaatorid suhtuvad kolmandasse mobiilipõlvkonda kainelt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg on enda sõnul üsna kindel, et Eestis tuleb kasutusele kolmanda põlvkonna mobiilitehnoloogia, kuid nendib, et võrkude avamise hetke teatamiseks on veel liiga vara.

Eesti kolm mobiilioperaatorit - EMT, Radiolinja Eesti ja Tele2 - ennustavad uusi multimeediateenuseid pakkuva kolmanda põlvkonna saabumist lähiaastail, kuid on ajakavast ja teenustest rääkides ettevaatlikud.

UMTS ehk mobiilside kolmas põlvkond on neelanud Euroopas miljardeid kroone nii oksjonitel komeedina kerkinud litsentsihindade kui ka kallite mobiilivõrkude loomise eest. Milline võiks olla Eesti valik? Kas Eesti üldse vajab kolmandat mobiilside põlvkonda?

Siemens Mobile’i nõukogu liikme Lothar Pauly sõnul võiks Eesti kaaluda UMTSi vahelejätmist ning keskendumist nn EDGE-võrkude arendamisele, mis pakuvad võimalusi kasutada peaaegu kõiki teenuseid mida UMTS, kuid on sellest mitu korda odavam. Kui operaator investeerib võrku vähem raha, on ka teenused odavamad.

Kuidas suhtuvad Siemens Mobile’i kolmanda mobiilside põlvkonna eksperdi soovitusse Eesti operaatorite esindajad?

Kaalutlevalt ja kainelt, nagu siinmail juba aastasadu tavaks (väikeste eranditega muidugi).

EMT arendusdirektori Tõnu Grünbergi sõnul ei ole EDGE ja UMTS otseselt üksteise alternatiivid rohkem kui GPRS (ehk kiire pakettandmeside mobiilvõrgus) ja UMTS või GPRS ja EDGE.

«Ennekõike on need üksteise täiendajad, võimaldades regionaalselt erinevat andmesidekiirust pakkuda vastavalt tarbija vajadustele,» selgitab ta. «Ehk siis GPRS kogu riigi territooriumil (andmeside kiirus umbes 50 kilobitti sekundis), EDGE tihedama asustusega kohtades (umbes 100 kb/sek) ja UMTS linnasüdametes, ärikeskustes ja mujal väga tihedalt asustatud piirkondades (umbes 300 kb/sek)».

Mida need neljatähelised lühendid tegelikult tähendavad?

GPRSi kasutaja saab suuremate probleemideta vahetada e-kirju, sirvida üsna teotempol ekraanile ilmuvaid kodulehekülgi ja kuulata krapikvaliteediga võrguraadiot. Väiksemaid fotosid saab ka saata, kuid seegi nõuab aega.

EDGE kasutaja seadme ekraanile ilmuvad veebiküljed märksa kiiremini, võrguraadio helikvaliteet ei valmista enam piinlikkust ning ka tikutopsisuuruse pildiga videot saab vaadata. Foto saatmine nõuab vaid mõne hetke, lühikeste videoklippide vahetamine mõnevõrra kauem.

UMTSi kasutaja on teenuste tarbijana kuningas: videokõnet saab pidada suuremate probleemideta ning videoklippide vahetamine nõuab paar hetke. Veebiküljed ilmuvad arvutiekraanile linnulennul. «Näiteks saab võimalikuks mõistliku kvaliteediga videoside,» toob Grünberg näite ja lisab: «Lihtsustatult võib väita, et teenused, mis on saadavad praegu interneti püsiühenduse vahendusel, muutuvad mugavamalt kasutatavateks ka mobiilterminali abil.»

See on mobiilside tarbijapoolne külg. Operaatori jaoks tähendab iga uus tehnoloogia suurt hulka raha, mis tuleb võrguarendusse investeerida. GPRSi andmesidet saavad Radiolinja ja EMT kliendid juba praegu kasutada. EDGE’i kasutuselevõtu koguinvesteeringuid võib mõõta kümnetes ja sadades miljonites kroonides. UMTSi puhul räägime juba miljardite kroonide investeerimisest.

«Kogu võrrand taandub ärimudeli näitajate valikule,» möönab Grünberg, «kui palju on võimalik suuremasse ribalaiusesse investeerida selliselt, et säiliks lootus see vähemalt mingi marginaaliga tagasi teenida.»

Ka Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen möönab, et küsimusele, milline tehnoloogia on Eesti jaoks õige valik, pole ühest vastust, kuna telekommunikatsiooniturul puuduvad piisavad kogemused mõlema tehnoloogia kasutamisest. «Tehnoloogiad on nii-öelda pooleli,» sõnab ta.

Seppänen ise kaldub oma sõnul eelistama esmajärjekorras EDGE arendamist, sest selles võrgus töötavad telefonid saabuvad kiiremini müügile kui UMTSi omad. Ta toob teisegi põhjenduse: UMTSi võrgu ehitamine on oluliselt kallim ja see võib tuua kaasa kallimad teenused. Nii on näiteks Suurbritannia esimeses UMTSi võrgus Hutchinson 3G UK videokõne minut tavakõne omast neli korda kallim.

Tele2 juht Üllar Jaaksoo lisab kolmandagi: kui UMTS vahele jätta, säästaks iga sellise otsuse langetanud operaator 70 miljonit krooni litsentsitasu, mida Jaaksoo nimetab «põhjendamatult kõrgeks».

Mis juhtuks, kui me ei hakka kasutama UMTSi?

Ei midagi dramaatilist, sõnab Grünberg. «Kui 3G saab tuule tiibadesse teistes riikides, jääksime selle pakutavast lisaväärtusest lihtsalt ilma. Juhul kui lisaväärtust ei sünni, õpiksime teiste vigadest ega investeeriks asjatult,» nendib ta.

Üks on kindel: vähemalt kaks Eesti operaatorit kolmest laiendavad olemasolevat võrku nii, et selles saaks kasutada EDGE-telefone ja muid seadmeid. Kuid millal? Alustame teste siis, kui on saadaval piisav hulk telefone, sõnab Grünberg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles