Kolmas mobiilipõlvkond elustab videokõne

Siemens Mobile’i nõukogu liige Lothar Pauly soovitab Eestil võtta esmalt kasutusele odavam EDGE-tehnoloogia ning alles hädavajadusel ehitada kallid kolmanda põlvkonna mobiilside UMTS-võrgud.

Siemens Mobile’i nõukogu liige Lothar Pauly ennustab intervjuus Postimehele videoklippide edastamise ja täiskasvanutele suunatud teenuste edu kolmanda mobiilside põlvkonna (3G) kasutuselevõtul.

Suurbritannias 3G võrgu avanud Hutchinson 3G UK ennustab suurt edu videokõnedele. Kas sellest saab tulevikus sama tulus teenus kui lühisõnum ja tavaline telefonikõne?

Ei oska öelda, kas sellest tuleb parim ja tulusaim teenus. Videokõne on alles arengu alguses. Meie (Siemensi - toim) võrkudes saab juba videokõnesid pidada, olen teinud seda Milanos, mitmetes Saksamaa linnades, Singapuris.

Nokia Networksi turundus- ja müügijuht Kai Konola ei usu enda sõnul videokõnede edusse. Millel põhineb teie optimism?

Võibolla Nokial on probleeme videokõnede pidamisega mobiilivõrgus.

Omaette küsimus on see, et populaarsed 3G rakendused on mitmekülgsed. Pole ühte kindlat edukat teenust, vaid on mitmed populaarseks muutuvad teenused.

Kui vaadata ajalugu, siis keegi ei uskunud lühisõnumite nii populaarseks saamisse. Ma olen lühisõnumit saates piiratud 160 tähemärgiga, tähe sisestamiseks pean vajutama mitu korda nuppu ning sõnumi hind toob operaatoritele 40-kordselt raha tagasi. Kui keegi oleks ennustanud lühisõnumite edu kümme aastat tagasi, oleksid kõik öelnud, et see inimene on hull.

Videokõned on lihtsalt üks pakutavatest teenustest. Videokõned pole mitte ainult need, mille puhul ma näen sind vestluse ajal. Mina ka ei usu sellesse. Tavaliselt ma ju tean, kuidas näevad välja need inimesed, kellega telefonitsi räägin.

Usun rohkem sellesse, et oled puhkusel, istud rannas ja tahad ka teistele näidata, kui kena seal on. Filmid telefoniga lühikese videoklipi ja saadad selle perele postkaardi asemel.

Teine näide videokõnedest: pean videokonverentsi kliendi või tarnijaga ning ta tahab näidata mulle slaidi, mida ta tavaliselt näitab seinale. Kui ma näen seda slaidi, on see suur areng, sest see säästab aega ja reisikulu.

Teine kindlalt edukas valdkond on täiskasvanutele suunatud teenused. Te ju teate, mida pean silmas?

Kes tahaks vaadata pornopilti imeväikeselt mobiiliekraanilt?

Selle probleemi lahendab pihuarvuti, millel on märksa suurem ekraan. Me ei räägigi sel puhul mobiiltelefonist. Võibolla on inimestel tulevikus kaks mobiilset seadet, üks video tarbeks ning teine kõnedeks. Kuid minu jaoks on pihuarvuti liiga suur, et seda pidevalt kaasas kanda.

Videokõned on vähemalt alguses tavakõnedest neli korda kallimad. Kas liikuv pilt on tõesti nii palju väärt?

Meie oleme Hutchinson 3G UK tarnijad ning me tahaksime näha, et hinnad oleksid nii madalad kui võimalik. Siis saame neile rohkem müüa.

Veelgi olulisem on see, kui arusaadav on videokõnede eest maksmine, kui lihtsalt saab inimene aru, mille eest ta maksab. Lühisõnumi puhul on sellest hästi lihtne aru saada. Aga video ja andmeside puhul... Kui operaator ütleb, et küsib ühe euro 200 kilobaidi eest, siis inimene ei saa sellest aru.

Eduks on oluline see, et teenuste maksumus on arusaadav ja arve pole kuu lõpus oodatust suurem.

Kui tõenäoliseks te hindate võimalust, et mõned riigid jätavad 3G vahele ning siirduvad otse nn neljandasse mobiilside põlvkonda?

Kui vaadata Euroopat, siis siin valitseb olukord, kus 3G litsentsid on oksjonil või iludusvõistlusel välja antud. Operaatorid on kulutanud palju raha.

Samuti saavad sagedused täis ning kasvu jätkamiseks on vaja rohkem sagedusi. Seda isegi ainult tavakõnede puhul. Kui operaator soovib saada rohkem kõneminuteid, ei saa ta seda teha, sest sagedused on otsas ja kõneliiklusel piirangud ees. 3G aitab kõneliiklusel edasi kasvada.

Suurtes Lääne-Euroopa riikides tuleb UMTS (universal mobile telephone system ehk 3G) ja seda ei jäeta vahele. Neljas põlvkond ei ole tule enne 2010. või 2012. aastat ja siis ma olen loodetavasti pensionil.

Kuidas on lugu hõredamini asustatud riikidega, näiteks Eestiga? Kas 3G on neis paratamatu või saab selle asendada oluliselt odavama EDGE-tehnoloogiaga, mis pakub samu võimalusi?

Balti riikides on asi teistsugune. Inimesi on seal vähem. Ja peamised olulised andmeside kasutajad on suuremates linnades. Sel juhul saab pakkuda EDGE-lahendust suuremates linnades ning selle abil pakkuda 3G teenuseid. Sellega saavad operaatorid vältida oksjonil litsentside eest maksmist.

Saksamaal pole lihtsalt sagedusi saadaval. Ja see on põhjus, miks hinnad on oksjonitel raketina üles lennanud. Muide, ka Aasias on riike, mis kaaluvad tõsiselt EDGE kasutamist.

Kuid suuremad Ida-Euroopa riigid - Poola, Tshehhi, Ungari - lähevad UMTSi peale. Prahas on sama probleem nagu Münchenis, pole vabu sagedusi, et saaks telefoniga vabalt rääkida.

Millal teenivad operaatorid tagasi kolmandasse mobiilside põlvkonda investeeritud raha?

Sellele küsimusele pole praegu vastust. See, kellel on rohkem kliente, saab kiiremini kasumisse. Kui turul on kolm-neli võistlejat, võtab see kauem aega. Kõik sõltub riigist.

Ma ootan, et esimesed operaatorid on kasumlikud kolme-nelja aasta pärast. Kuid on operaatoreid, mis ei saa kunagi kasumlikuks.