Kolmas mobiilipõlvkond loodab videokõnede edule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hutchinson 3G alustab Suurbritannias esimesena kolmanda põlvkonna mobiilside pakkumist ning pakub esimesena inimestele võimalust pidada videokõnesid.
«Ma saan kellelegi näidata, kuidas mu tütar mängib, või viia nad virtuaalsele jalutuskäigule oma majas,» lausus Hutchinson 3G UK teenuste juht Carl Taylor Financial Timesile. «See võimalus võib muuta seda, kuidas sa töötad.»
Sama seisukohta jagab telekommunikatsiooni- ja meediafirmadele videolahendusi pakkuva firma Emblaze Group peadirektor Eli Reifman. Ta ennustab, et pooled maailma mobiiltelefonikasutajatest kasutavad videokõnet järgmise 10-12 aasta jooksul ning peaaegu kõik nad teevad seda 2030. aastaks.
Mitmed telefonitootjad eesotsas Nokiaga on esialgu palju pessimistlikumad. Nokia tutvustas septembris oma kolmanda põlvkonna telefoni 6650 ning selles puudub reaalajas videopildi edastamise võimalus. Nokia põhjendab videokõnede pidamise võimaluse puudumist kõrgemast hinnast ja aku lühemast tööajast hoidumisega. Nokial ei ole teadaolevalt hetkel ka plaanis tutvustada mobiiltelefoni, millega saaks videokõnesid pidada.
Nokia Networksi turundus- ja müügijuhi Kai Konola sõnul ei ole videokõnede järele eriti suurt vajadust. Inimene, kes soovib helistajale oma maja näidata, võib saata talle värvipildid või 20-sekundilise videolõigu, põhjendas ta.
«Videokõned pole mitte ainult need, mille puhul ma näen sind vestluse ajal. Mina ka ei usu sellesse,» lausus Siemens Mobilei nõukogu liige Lothar Pauly. «Tavaliselt ma ju tean, kuidas need inimesed välja näevad, kellega telefonitsi räägin.»
Pauly usub enda sõnul rohkem sellesse, et puhkusel olles soovib inimene lähedastele näidata keskkonda, kus ta viibib. Ta filmib lühikese videoklipi ja saadab selle perele postkaardi asemel.
Seda saab teha juba praegu multimeediasõnumite vahendusel, kuid esialgu on see seotud väikese ebamugavusega. Multimeediasõnumi saatmise ajaks tuleb kõne katkestada, sest ei telefonid ega mobiilivõrk suuda neid korraga edastada. Selle probleemi kõrvaldab kolmas mobiilside põlvkond.
Multimeediateenuste jutt kehtib praegu nende riikide kohta, kus multimeediasõnumeid saab juba vahetada. Eestis on EMT küll katsetanud multimeediasõnumite edastamist, kuid laiemale mobiiliomanike ringile saavad uued teenused kättesaadavaks alles suve poole.
Üks põhjus skeptitsismiks on ka videokõnede hind. Näiteks Hutchinsoni võrgus maksab videokõne minut neli korda rohkem kui tavalise kõne minut. Videokõnede kõrge hinna tingivad suured nõudmised mobiilsidevõrgule.
Teine skeptilisuse põhjus on kogemus minevikust: traaditelefoni kaudu peetavad videokõned kukkusid sisuliselt läbi ning videokonverentse kasutavad peamiselt suurfirmad ja arvutifriigid. Eestiski võib videokonverentse pidavaid firmasid kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Nii mõneski firmas on kallist videokonverentsitehnikat kasutatud vaid korra: selle saabumisel ja paigaldamisel.
Analüütikute hinnangul ei saa videotelefon Euroopas enne populaarseks, kui seda kasutab kriitiline hulk inimesi. Seda ei juhtu enne 2007. aastat, mil videotelefoni käibeks ennustatakse 150 miljonit eurot. Aasta varasem ennustus piirdub kõigest 50 miljoni euroga.
Erinevalt Eestist on mitmetes Euroopa suurlinnades suur vajadus kolmanda mobiilside põlvkonna järele. Seda on vaja kolmel põhjusel: mõnes piirkonnas on sagedused otsas ning inimesed ei saa enam tavalist mobiiltelefoni kvaliteetselt kasutada, mõnes kohas on võrgu kvaliteet halb ja 3G lahendaks selle probleemi ning 3G võimaldab kasutusele võtta uusi teenuseid, nagu näiteks videokõned ja kiire videoklippide edastamine.
Eestis on peamine 3G kasutamise põhjus just viimane. Kõneminuti hind langeb pidevalt ja operaatorid peavad looma uusi teenuseid, et jätkata kasvamist.