Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelsoni rõhutas oma tänases valitsuse Euroopa Liidu poliitikat puudutavas ettekandes riigikogus ühelt poolt Eesti head esindatust Euroopa Liidus, märkides teiselt poolt, et Eestis võiks eristuda rohkem ka jõulise ideevedajana.
«Võib öelda, et Eesti esindatus Euroopa Liidus väärib pigem positiivset hinnet. Eesti on Euroopa Liidus üks väiksemaid riike, kes on võtnud eesmärgiks positsioonide kujundamise väga laial poliitiliste teemade skaalal. See mõistagi esitab ka suuremaid väljakutseid poliitikate kujundajatele, mille osas on meil veel suur arenguruum,» vahendas parlamendi pressiesindaja Mihkelsoni sõnu.
Mihkelsoni sõnul ei tohiks Eesti piirduda vaid Euroopa Liidu ühispositsiooni rõhutamisega, vaid võiks võtta proaktiivsema hoiaku ja olla jõulisem ideevedaja.
«Euroopa Liidu ühispositsiooni rõhutamist on küll sageli mugav kasutada, kuid Eesti võiks mõnes küsimuses eristuda ka jõulisema ideevedajana,» ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul on Eesti siseriiklik koordinatsioonisüsteem tervikuna saavutanud viie aastaga hea taseme. Tunnustust väärib ta hinnangul parlamendi ja valitsuse hea koostöö ja informatsiooni kättesaadavus.
Mihkelsoni sõnul on miinuseks siiski ministrite puudulik osalemine nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Liidu asjade komisjoni töös.
«Üldiselt on meil kujunenud hea tava, et Eesti seisukohti eelseisval nõukogul tutvustab minister. Samas on olnud siiski ka olukordi, kus ministri puudumine pole seotud mõjuva põhjusega ja seetõttu on jäänud poliitiline arutelu positsioonide üle lünklikuks,» ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul on Lissaboni lepingust tulenev subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte Eesti täna hästi toiminud ja Eestis on kujunenud konsensuslik hoiak, et Euroopa Liiduga seotud küsimused vaieldakse selgeks koduses arutlusprotsessis ning meilt saab väljundi Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heakskiidetud ühispositsioon.
Mihkelson hindas heaks tava, kus oluliste Euroopa Liidu ametiisikute nimetamisi arutatakse eelnevalt ka EL asjade komisjonis. Samas vajaks see küsimus ta arvates ka seadusandlikku reguleerimist, kuna mingit kohustust ametiisikute nimetamist parlamendiga kooskõlastada praegu ei ole.
Oma ettekandes kõneles Mihkelson ka EL asjade komisjoni tegevusest oma töö paremal avalikustamisel, EL asjade komisjoni väljapoole suunatud tegevusest, Läänemere strateegia tulevikust, aga ka kliimamuutuste teemal.
Ettekande lõpetuseks peatus Mihkelson Eesti soovil saada Euroopa Liidu infotehnoloogiaagentuuri asukohamaaks ja Eesti europüüdlustel.
«Ma rõhutan, et alles euroga ühinemine viib lõpule Eesti kõigekülgse sulandumise Euroopa Liidu otsustusprotsessi. See pole lihtsalt kena eesmärk, vaid kõige otsesemal moel oluliseks teguriks meie tööhõive ning investeerimiskliima parandamisel,» ütles Mihkelson.
Peaminister Andrus Ansip andis täna riigikogu ees ülevaate valitsuse Euroopa Liidu poliitikast, vahendas valitsuse pressiesindaja.
Oma ettekannet sisse juhatades meenutas peaminister umbes kuu aega tagasi Berliinis aset leidnud tseremooniat, kuhu olid kutsutud kõik Euroopa Liidu juhid tähistamaks Berliini müüri langemist 20 aastat tagasi. Ansip ütles, et ilma selle müüri langemiseta ei oleks ka Eesti saanud võimalust liituda Euroopa Liiduga.
«Berliini müüri langemine tähistab suurte muutuste algust Euroopas,» ütles Ansip. «Neist muutustest oodati uut hingamist ja paremat elu, ühtsema ja tugevama Euroopa tekkimist. 1. detsembril jõustunud Lissaboni leping on järjekordne samm nende eesmärkide täitmise suunas.»
Peaministri sõnul muudab Lissaboni leping Euroopa Liidu tõhusamaks ja tegutsemisvõimelisemaks, kodanikulähedasemaks ja mõistetavamaks. «Sellega antakse ka kodanikele võimalus algatada seadusandlust.»
Ta lisas, et uue aluslepinguga täidetakse veel üks Eesti ootus - luuakse ühtne välisteenistus, mille eesmärgiks on ühtlustada Euroopa Liidu välispoliitikat.
«Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat ning Euroopa Liidu ühel häälel rääkimist suhetes partneritega väljaspool liitu,» märkis Ansip.
Teise olulise ootusena tõi peaminister esile Euroopa Komisjoni suurema rolli.
«Komisjoni kui kõikide liikmesriikide huvide tasakaalustaja ja Euroopa ühtsete huvide kaitsja roll peab olema tugev,» ütles peaminister. «Vaid nii saavutame suurema ühtsuse ja järjepidevuse oma poliitikate välimistes
dimensioonides.»
Ansipi sõnul soovib Eesti, et komisjon võtaks jõulisema rolli energiajulgeoleku, sh energia tarnekindluse edendamisel, samuti eestkõnelejana kolmandate riikidega. Ta lisas, et Lissaboni leping loob selleks hea baasi, andes esimest korda Euroopa Liidule otsese pädevuse energiapoliitikas.
Peaminister kinnitas oma ettekandes, et Eesti ise ei istu käed rüpes, vaid püüab anda Euroopale just sellise näo, nagu see meile meeldib. Nõnda on Ansipi sõnade kohaselt meie selgitustöö tulemusena energiaühenduste rajamise vajadusest sündinud Läänemere energiaühenduste kava. «Teiseks teevad Eesti ametnikud ja poliitikud tõsist tööd selle nimel, et meie riik saaks loodava justiits- ja siseküsimuste IT agentuuri asukohamaaks.»
Peaminister kinnitas taas Eesti soovi ühineda euroalaga 2011. aasta alguses. Ansip rõhutas seejuures, et liitumine eurotsooniga sõltub eelkõige meie endi tegudest. Samas ütles ta, et euro on eesmärk üksnes seni, kuni temast saab vahend. «See on üks nendest impulssidest, mis toovad kaasa kiirema majanduse taastumise, paremad töökohad ja heaolu kasvu.»
Pikemalt peatus peaminister Andrus Ansip oma ettekandes kliimatemaatikal. Ta ütles, et kuigi lühiajaliselt võib kliimapoliitika tähendada meile suuremaid kulusid, näeme, et keskendudes keskkonnasõbralikele tehnoloogiatele ja arendades välja uusi, võidame me pikemas perspektiivis nii majanduslikult kui keskkonnapoliitiliselt.
«Kliimasõbralik poliitika on investeering tulevikku, mis end kordades ära tasub, isegi kui skeptikud seda meie äriplaanist välja ei loe,» ütles Ansip.
Peaminister väljendas veendumust, et Kopenhaageni läbirääkimistel suudetakse saavutada poliitiline kokkulepe, millest saab alus hilisematele rakenduskokkulepetele. «Lähen Kopenhaagenisse hea tundega - Eesti on olnud läbirääkimiste algusest peale tugeva ja võimalikult hõlmava üleilmse kokkuleppe pooldaja,» ütles Ansip.
Lõpetuseks tänas valitsusjuht riigikogu viljaka koostöö eest Euroopa Liidu küsimuste menetlemisel. Ta ütles, et valitsus jätkab ka järgnevatel aastatel sellise Euroopa Liidu poliitika teostamist ja elluviimist, mille eesmärk on muuta Euroopa Liit tugevamaks.