Sotsiaaldemokraadist politoloogi Ivar Tallo väitel on kõige totram põhjendada riigikogulase sissetuleku suurust sellega, et tegu on staatuspalgaga.
Tallo: riigikogulane ei ole aadlitiitel
16. detsember 2009, 13:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta meenutas, kuidas reformierakondlane Rain Rosimannus eelmisel nädalal riigikogu kõnepuldis ütles, et riigikogulased saavad staatuspalka ehk sissetulekud näitavad nende positsiooni ühiskonnas, mitte ei mõõda konkreetset tööpanust.
«Staatus on põhimõtteliselt sama kui seisus,» rääkis Tallo Postimees.ee'le.Tema sõnul tähendab see seda, et riigikogu liikmetele makstakse palka muul alusel kui teistele inimestele.
«Kedagi hinnatakse selle järgi, et ta on konkreetsel juhul riigikogu liige. Kunagi hinnati inimesi selle järgi, millised olid nende ema-isa, et kas olid siniverelised.»
Tema sõnul tekib sel juhul näiteks küsimus, kas 7000-kroonise palgaga õpetaja või 20 000-kroonise palgaga professor on siis riigikogulasest mitu korda väiksema staatusega, kuna nende palk on väiksem.
«Ülikoolide professorid on toredad inimesed, aga rohkem ei saa - 20 000 krooni. Aga meile peaks maksma teises skaalas, meil on selline staatus - me oleme poliitikud,» kirjeldas ta, milline mulje riigikogulaste mõttemaailmast on jäänud.
Tallo sõnul ei saa välistada, et riigikogulasele 50 000 krooni kanti maksmine võib olla õiglane, kuid sellele järeldusele peaks jõudma teistsugust loogikat kasutades.
«Ma pean praegust selle numbrini jõudmist, diskursuse puudumist, ülbitsemist valeks,» rääkis ta.
«Protsess selle läbiarutamiseks peab olema teistsugune. Tagaselja kabinetivaikuses, erakondade peakorterites palganumbri kinnitamisega me sülitame näkku rahvale, kõrgema võimu kandjale.»
Tema sõnul peab riigikogu arvestama ka seda, et rahva õiglustunne ütleb, et parlamendi saadikud teenivad liiga palju. «Nad esindavad seal rahva arvamust. Või enam ei esindagi?»
Samuti on Tallo hinnangul vale esitada kõrgemate riigiteenijate palgad eurodes, kuna see distantseerib ametnikke tavakodanikust ja võtab pealegi eliidilt ära devalveerimisriski, mis ülejäänud inimestele alles jääb.
Tema väitel oleks võinud esitada riigiteenijate palgad kroonides ja arvestada need ümber eurodeks siis, kui euro reaalselt kasutusele tuleb.
Täna on riigikogus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse lõpphääletus.