Asjatundjad peavad juba lootusetuks võimalust Kuressaare linnaruumist rebaseid välja tõrjuda, nüüd valmistub linn juba kährikute, mäkrade ja kobraste pealetungi vältimiseks.
Kuressaare hakkab linna tungivate metsloomadega võitlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda, et me praegust olukorda arvestades saame rebased linnast välja, ma enam ei usu,» kinnitas eile Kuressaare linnavalitsuses toimunud ümarlaual keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni jahinduse spetsialist Jaan Ärmus, vahendab Meie Maa.
Arvestuslikult võib linna eri piirkondades praegu elada 50-60 reinuvaderit, kelle tulekut linna on soosinud asjaolu, et viimastel aastatel toimunud rebaste vaktsineerimiskampaaniad Euroopa Liidu egiidi all on nende asurkonda oluliselt suurendanud ja metsas jääb neile lihtsalt kitsaks, aga ka elanike toidujäätmete viskamine krundipiirile tekitatud prügimäele.
«Pigem tuleb juba praegu hakata muretsema uute metsloomaliikide tuleku pärast - näiteks öisel ajal tegutsevad kährikud, mägrad ja koprad on maapiirkondades tunginud juba asulatesse ja seda tuleks ka linnal karta,» sõnas Ärmus.
Väga väikest rahalist kahju tekitavatest rebastest palju suuremat peavalu valmistavad linnale Roomassaare kandis tegutsevad metssead, kes on mitme kilomeetri ulatuses üles tõngunud terviseraja servad.
Seetõttu valmistab Kuressaare linnavalitsus ette vastava õigusakti, mis lubab tiheasustusalal ehk antud juhul Kuressaare linnas üksikute operatsioonidena kärssninadele jahti pidada, kaasates ka politsei ja turvafirma.