Mobiilinternet muutub ärivahendiks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Oracle’i mobiililahenduste peaarhitekt Martin Jarvis soovitab Postimehele antud intervjuus Eesti ettevõtetel hakata kiiremini kasutama mobiilseid ärilahendusi.

Milliseid muutusi toob meie elus kaasa mobiilinterneti levik?

Mobiilinternet oli siiani väga tarbijakeskne. Peamiselt pakutakse horoskoope ja muud meelelahutust. Ettevõtete ja nende töötajate elu muudab mobiilinternet teisel moel. Siin tõusevad esile kolm asja.

Esimene neist on tootlikkus. Mobiilinterneti abil saavad töötajad olla viiendiku võrra efektiivsemad.

Teine asi on klienditeenindus. Paljudel juhtudel võimaldab mobiilne suhtlemine kliendi vajadusi paremini rahuldada, näiteks aktsiatehingute puhul, ajahalduses, kohtumiste kokkuleppimisel.

Kolmas efekt on äriprotsesseide arendamine sujuvamaks. Kasutan siinkohal kohaliku omavalitsuse näidet. Paljudel juhtudel peab töötaja täitma mingeid pabereid, andma neid kellelegi, kes uurib, mida on vaja teha. See helistab taas töötajale, kes omakorda helistab linnaelanikule ja küsib, kas kohtumise aeg sobib. Vahel nõuab selline töökorraldus nädalaid.

Mobiilinterneti abil võid minna otse haldussüsteemi ning selle vahendusel edastada andmed otse töötaja mobiilseadmesse.

Need on asjad, mille mobiilinternet teeb võimalikuks, mitte need asjad, millest rääkisime kolm aastat tagasi.

Internetita on väga raske ette kujutada nii korporatiiv- kui ka erakasutaja elu. Milline on mobiilinterneti tulevik? Kas mobiilinternet ületab tulevikus tavalist internetti leviku poolest?

Internetist on saanud standard. Isegi mu isa on pidev internetikasutaja. Kuid osal inimestest pole ligipääsu internetile, neil pole arvutit ning nad isegi ei taha seda omada ja kasutada.

Mobiilseadmete penetratsioon ületab kaugeltki arvutite oma. Näeme, et mobiilsete seadmete abil pakutavad internetiteenused laienevad tohutult, millised iganes need ka ei oleks, kas või erinevad lõpptarbijale suunatud teenused.

Ma ei usu, et mobiilseadmed asendavad arvutite kaudu interneti kasutamise. Kui oled oma töölauast eemal, siis kasutad lihtsama liidese abil mobiilinternetti. Kui jõuad kontorisse, siis kasutad kiiremat ja keerulisema liidesega süsteemi arvuti abil. Üks ei asenda teist.

Praegu on mobiilinterneti kasutamine endiselt üsna ebamugav, sest telefoni ekraan on pisike ning teksti sisestamise võimalused kaunis kohmakad. Millal ennustate selles osas muudatusi?

See juhtub juba praegu. Nokia uued värvilise ekraaniga telefonid on orienteeritud sellele, et saad kasutada varasemast paremini andmesideteenuseid. Näiteks Nokia 6800, millel saab kasutada kõikide tähenuppudega klahvistikku.

Loomulikult mobiilsete seadmete areng jätkub, kuid nad on pika tee juba läbinud. Tulevikus näeme kindlasti klaviatuure, mida saab näiteks lauale kuvada.

Ka rakendused arenevad kiiresti. Näiteks Vodafone Live. Vodafone ei maini mobiilinternetti ega WAPi, kuigi nende vahendusel see teenus toimib. Nad pakuvad ikoonidega intuitiivset liidest ning nad on selle kallal kõvasti tööd teinud.

Milliseid uusi mobiilrakendusi võib tänavu oodata?

Ettevõtted pöörduvad üha enam lühisõnumi juurde tagasi ja edastavad nende vahendusel üha enam infot. Oluline on õigel ajal andmete edastamine. Samuti kasvab mobiilse sõnumivahetuse (instant messaging) osakaal. Tegemist ei ole mitte innovatiivse tehnoloogia, vaid innovatiivsete rakendustega.

Milliseks hindate häältehnoloogia osakaalu?

Kõneside on sageli unustatud. Inimesed räägivad WiFist ja teistest uutest tehnoloogiatest, kuid operaatorid ütlevad, et 85 protsenti käibest moodustavad endiselt kõneteenused. Enamik inimesi ei kasuta kunagi lühisõnumeid.

Näiteid võib tuua mitmeid. Näiteks kauba kohaletoimetamine. Salvestad info, kuidas sihtpunkti kohale sõita. Autojuht ju sõidab ega saa kaarti vaadata, selle asemel saab ta juhised hands-free’d kasutades.

Meie pakume Oracle’i häälsõnumite gateway’d. Kõik meie töötajad saavad helistada kindlale numbrile ja kuulata neile saabunud meilide sisu. Kui soovin vastata, siis salvestan vastuse, süsteem lisab selle meilivastusele audiofailina ja saadab selle adressaadile. Kui soovin ise meili saata, siis ütleb süsteemile meiliaadressi.

Millist mõju te prognoosite multimeediasõnumitele?

Pärast 11. septembri terrorirünnakut väga suurt. Mitmed organisatsioonid ja ettevõtted otsivad paremaid meetodeid hädaolukordadega toimetulekuks. Kui on õnnetusjuhtum, siis edastatakse multimeediasõnumiga info selle kohta, kus on lähim haigla, kus tuletõrjehüdrandid, kuidas edasi käituda. Kõik selle teeb võimalikuks multimeediasõnumiga edastatav kaart.

See eeldab ka asukohapõhiste teenuste kasutamist.

Seda kasutatakse endiselt peamiselt logistikarakendustes, kuid oleme loonud ka politseile rakendusi. Politseinik peab teadma, kus asuvad teised politseinikud. Samuti oleme loonud rakenduse, mis leiab sobilikema tee ühest punktist teise.

Milline oli teie parim mulje Eestis loodud mobiilrakendusest?

Lõpptarbijale suunatud teenused on väga edukad, näiteks mobiilne parkimine. Ma ei tea, et see oleks kuskil olnud sama edukas kui siin.

Mida soovitate Eesti firmadele?

Teenused on endiselt liiga lõpptarbijakesksed ega paku piisavalt palju ettevõtetele. Siin on arenguruumi ning Oracle’i abi vaja. Ärge viivitage lühisõnumitel ja kõnel põhinevate teenuste rakendamisega!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles