T, 27.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ehitaja rajab linnamüüri äärde omavoliliselt maju

Küllike Rooväli
Ehitaja rajab linnamüüri äärde omavoliliselt maju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

AS Restori ehitusplats Tornide väljakul väljakul Tallinna Kesklinna vanem Keit Pentus nõuab ehitusfirmalt AS Restor ebaseadusliku ehituse lõpetamist Tornide väljakul, kus iidse linnamüüri vastu rajatakse detailplaneeringuta uut ridaelamukvartalit. Tallinn peatas elamu ehituse linnamüüri ääres Keit Pentuse kommentaar: Müür peab jääma puhtaks Juhtkiri: Tallinna risustuv nägu Linnar Priimägi kommentaar: Tallinna kaootiline linnapoliitika Linnamüüri äärde kavandatud ehitus peatati

Kuna seadusega nõutava detailplaneeringuta pole kehtiv ka firmale viis aastat tagasi väljastatud ehitusluba, tuleb Pentuse hinnangul ebaseaduslik tegevus lõpetada ning jätta lobudikest vabastatud linnamüüri osa avatuks ja kõigile nähtavaks.

«Ehitusluba anti firmale 1998. aastal selleks, et rekonstrueerida ja renoveerida Suurtüki 4 kinnistul ajalooliselt olemasolevad hooned,» selgitas Pentus. «Tänaseks on firma loaga antud volitusi ületanud - osa hoonetest lammutanud ning teeb ettevalmistusi müüriäärse uuesti täisehitamiseks.»

Ebaseaduslik tegevus avastati, kui Postimees hakkas uurima, millise planeeringu ja loa alusel tahetakse Tornide väljak taas kinni ehitada.

Soodne ost

«Veel kaks nädalat tagasi kinnitati mulle, et kõik on seaduslik. Värskelt maha võetud betoonmüüri tagant tuli aga välja tühjaks tehtud linnamüüriäärne,» nentis Pentus. Ta lisas, et kui varasemad hooned on maani maha võetud, ei saa enam juttu olla rekonstrueerimisest, vaid uue hoone ehitamisest.

Linnalt pidevalt restaureerimisalaseid tellimusi saav Restor omandas Suurtüki 4a, 4b ja 4c kinnistud 1997. aasta detsembris, kui siseministeerium hooned avalikule suulisele enampakkumisele pani. Restor maksis kahekorruselise amortiseerunud büroohoone, müüri ääres asuvate ühekorruseliste katlamaja-garaažide ja ühe abihoone eest veidi üle kolme miljoni krooni.

Nii Pentuse kui ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on arusaamatu, kuidas riik ja linn müüriäärse kinnistu heldelt erakätesse andsid.

«Ma ei kujuta ette, miks linnavalitsus ei püüdnudki seda maad munitsipaliseerida või eelisostuõigusega omandada - see oli viga,» ütles Dubovik, kes asus linnaametisse tööle pärast Suurtüki 4 kinnistu müüki. Kooskõlastuse rekonstrueerimis-renoveerimisloale andis toona riigi muinsuskaitseamet.

Enne müüki olid Suurtüki 4 majad politseipataljoni patrullüksuse käes, müüriäärsetes garaažides hoiti aga pärast iseseisvumist siseministri ja politseiülemate autosid. Nõukogude ajal olid müüriäärsed sarad KGB käsutuses.

Duboviku sõnul oli müüriäärsetel ehitistel kunagi ajalooväärtus. «Kui need hooned oleksid KGB 50-60 aastat kestnud tegutsemise üle elanud, olnuksid need säilitamist väärt, praegu ei olnud neis algsest enam suurt midagi järgi,» rääkis Dubovik.

Matavad kauni vaate

Dubovik ütles, et tema ei lubaks ta mingil juhul kahekorruselisi akvaariumakendega kortermaju linnamüüri katma, vaid avaks selle vaatamiseks. «See on üks väheseid kohti, kus linnamüür nii pikalt avaneb ja sirgelt rivistatud tornidega kauni vaate moodustab,» lausus ta.

ASi Restor peaarhitekt Mart Keskküla ütles, et kuigi amortiseerunud hooned lammutati linnamüüri äärest maha, näeb firma äriplaan ette uusehitusel 17. sajandi ehitiste ajaloolise ilme säilitamist. Selleks kasutatakse lammutamisel hoiustatud vanu sarikaid ja muid puitosi.

Keskküla sõnul on firmal kehtiv ehitusluba ja kõiki töid on tehtud muinsuskaitseseiret teostava AS Restauraatorprojekti järelevalve all.

Tagasi üles