Elu: Emeriitprofessor püsib rühikalt sadulas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Isegi siis, kui 83-aastane ratsaspordikorüfee Mihhail Fadejev on vahel mõelnud, et kuidagi ei viitsi treeningule minna, on ta pärast maneeĻis veedetud tunde kui ümbervahetatud. «Hobune annab nii palju energiat,» kiidab ta.

«Et hobusega on kasulik sõita, on teaduslikult tõestatud. Ka siis, kui ise ei sõida, vaid annad tundi, oled pärast kerge ja vaba.»

Kõige raskem on sadulasse saada. Ratsaspordi emeriitprofessoriks kiidetud Fadejev on särava oleku ning noorusliku hoiakuga. Eas, kus enamikul inimestel kõndimisegagi raskusi, istub ta sadulas ja juhib hobust kui noor jumal. Nädal tagasi astus ta Luunja Karikal üles koolisõidu demonstratsiooniga.

«Kõige raskem on sadulasse saada, aga kui juba seal olen, ega ma siis noortele inimestele järgi ei anna,» muigab ta. «Sadulas tunnen end sama kindlalt kui alati.» Seekord aidati vanahärra sadulasse, kuid Fadejevi sõnul pole see mingi abituse märk. «Raske on minna, aga saan sellega hakkama küll,» ajab ta rinna kummi.

Enne Luunjat oli Fadejev hobu seljas märtsis. «Ma olen kogu aeg hobuse seljas olnud, veel paar-kolm aastat tagasi sõitsin kohe kõvasti, õpetasin hobuseid ja kõik. Tondil ratsaspordibaasis.»

Tondil on Fadejev töötanud aastast 1946. Ruun Fööniks, kelle seljas Fadejev Luunjas säras, on tema enda koolitatud. Et aga Fööniks on mõnda aega Fadejevi käe alt eemal viibinud, ilmutas vanameister pahurust, et hobune on õpitust palju unustanud ega tee päris seda, mida nõutakse.

«Praegu pole mul ühtki nii head hobust kui vanasti,» tõdeb ta. «Siis olid nii head hobused, kes tegid hispaania sammu, passaazi, piaffesid, piruette.»

Kindral Pärna kuri Piraat. Mitme hobuse seljas 40-kordne Eesti meister nii takistus- kui koolisõidus, voltižeerimises ja mõõgaraiumises elus istunud on, ta ei mäleta. Saja piires - võib-olla. Päris esimesi loomulikult mäletab.

Kodus Petserimaal oli Eesti ajal kaks hobust, keda sai karjast galoppides koju toodud. Sõit käis sadulata. Sadulaga sõidu õppis ära siis, kui võeti Eesti sõjaväkke. Aastal 1939 sai Fadejevist Eesti Vabariigi Kahuriväe ajateenija. «Suurtükke vedasime hobustega,» pajatab ta. «Kogu aja olen ikka hobustega tegemist teinud.»

Päris trennitegemine algas pärast sõda, kui Fadejevist sai Eesti Laskurkorpuse spordikomando liige. Sõitis kindral Pärna hobustega: ühel nimeks Piraat, teisel Buraan.

Piraat oli nime täiega väärt, sest ilmutas nii suurt tigedust, et sööstis viha korral kallale nii liigikaaslastele kui inimestele. Fadejev mäletab, et kindral Pärn, suur mees, karistas riiakat hobust kõige maalähedasemal viisil: kui Piraat tahtis kallale tulla, haaras kindral kepi ja peksis kurikaela läbi. Aga see ei muutnud Piraadi kanget loomust: ta ründas ikka.

Võistlustel too kurjur aga vimkasid ei visanud. «Kui tema ja ta vihaga harjunud olid, polnud vigagi ning kui juba sadulas oled, ei saa hobune enam midagi teha,» ütleb Fadejev. «Kõva sõitja valitseb hobust.» Buraan, kelle Pärnale kinkis kindral Voroshilov, oli sama energiline, aga tige mitte.

Kindrallike hobustega käis Fadejev mööda kohalikke võistlusi. Saavutuste rivi, kuhu teiste seas kuuluvad ka N. Liidu ja Leedu meistritiitlid, tuli aga juba teiste hobustega.

Hamleti hobused. «Nii see kõik läks,» möönab Fadejev. «Võistlused ja laagrid. Iga aasta mais sõitsime ära ja septembris tagasi. Kogu aeg - Kiiev, Moskva, Rostov, kuude viisi olime laagris.» Venemaa on ta risti-põiki läbi sõitnud ning võib pajatada surematuid lugusid kunagistest ratsaspordialadest, mis tänaseks nimestikust kadunud - mõõgaraiumisest ja voltižeerimisest.

«Mõõgaraiumine oli isegi Nõukogude Liidu spartakiaadidel võistlusala,» räägib ta. «Noo, ja voltižeerimine ehk hobuste seljas võimlemine - saltod ja muu - oleks tänastelegi sportlastele väga kasulik. Mul oli grupis poiss, kes trampliinilt hüppas saltot üle kuue hobuse. Rahvas tõusis tribüünidel püsti.»

Nii sportlasi kui hobuseid koolitanud Fadejev on praegu vanim ratsasportlane mitte üksnes Eestis, vaid kogu Baltikumis. «Kedagi vanemat kui mina, ei ole. Üks mees oli Leedus küll 90-aastane, aga suri paar aastat tagasi.»

Kui aga Fadejevilt küsida, milline hobustest talle kõige armsam on olnud, jääb vastus tulemata. «Mina armastan kõiki hobuseid, sest ma kasvatan neid kui inimesi.» Fadejev kiidab, et tema käe all tudeerinud hobused saavad isegi ta sõnast aru.

«Kui kord kolm kuud tallist eemal olin, siis tagasi minnes hüüdsin ukselt hobusele «Mudik!» ja tema hirnus rõõmust vastu! Siis ütlesin: «Mudik, rabotai!» ja see hakkas kohe tantsima ning tegi seda nii kaua, kuni lubasin lõpetada.» Lõpetamise märk oli suhkrutükk.

Kes on näinud «Hamletit», mille peaosas säras Innokenti Smoktunovski, on kogemata kombel kaenud ka Fadejevi koolitatud hobuseid. «Sinna tegin numbri,» on vanameister võidukas. «See oli nii: hobused on seotud lasipuu külge, vaim tuleb katusele. Hobused tõmbavad end lahti, sõimed lendavad, hobused jooksevad välja, hüppavad üle aia… aga värava peal seisan mina piitsaga, sest üks hobune peab tagajalgadele tõusma - ja tõusiski, nagu tsirkuses.»

Kuidas saab hobuse tagajalgadele? Fadejev muheleb. «Reflekside alusel,» rehmab ta käega. Kirjeldus näib imelihtne: algul tõstad natuke ja siis muudkui rohkem ja rohkem, meelitad suhkrutükiga ja lõpuks hobune tõuseb. «No ei ole lihtne, aga peab oskama,» möönab Fadejev. «Peab oskama reflekse arendada.» ā

Pan Mihhaili kiituseks

Mihhail Fadejevist kõneldes tõmbab Eesti Ratsaspordiliidu peasekretär Siim Nõmmoja kopsud õhku täis: «Fadejev on meie ratsasportlaste hulgas väga lugupeetud inimene ja seda mitte ainult oma vanuse tõttu - ta on olnud Eesti takistussõidu koondise kapteni Rein Pilli ja paljude teiste tänaste tippude treener.

Ta on Eesti ratsaspordi järjepidevuse sümbol läbi igasuguste valitsuste,» sõnab ta. «Kuni on olemas pan Mihhaili-sugused ratsasportlased, ei kao Eesti ratsasport kuhugi.» Muide, pan Mihhailiks kutsuvad Fadejevit kõik ratsasportlased. Mis põhjusel, ei tea Nõmmoja vastata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles