Sünnituse edasi lükanud naised tekitavad nüüd beebibuumi

1990. aastate alguse ebakindluses beebi saamise edasi lükanud naised on kümmekonna aastaga saanud juurde enesekindlust ja võivad tõsta sündimuse viimaste aastate rekordtasemele.

Demograaf Kalev Katuse sõnul on periood, kus naised oma sünnitust edasi lükkasid möödas ja sünninäitaja suureneb. Nii ongi tema sõnul 21. sajandi algul rohkem sünnitajaid - praegu sünnitavad nii need naised, kes kümme aastat tagasi seda edasi lükkasid kui ka naised, kes niikuinii sünnitaksid käesoleval ajal.

«Oletame, et üheksakümnendatel otsustasid hulk kahekümneaastasi naisi saada oma lapse kolmekümneselt, siis praegu on see hetk kätte jõudnud, kus nad on selles vanuses, et sünnitada,» ütles Katus.

Katuse hinnangul peaks sündimus lähiaastail tõusma 15-20 protsenti.

Sellist protsessi nimetab Katus sündmuse vananemiseks, mis tuli Eestisse äkiliselt 1990. aastate keskel.

Stabiilsus saabudb

Ka doktor Ene Selvet Tallinna Pelgulinna naistenõuandlast ütles, et neile on tõepoolest tulnud palju rasedaid arvele - iga päev lisandub neli või viis uut lapseootel naist. «Üheksakümnendate keskel oli mingi tagasilöögi periood, kuid tundub, et asi paraneb ja ka riik on hakanud rasedate eest hoolitsema,» selgitas ta rasedate arvu suurenemise põhjust.

Tallinna ühe suurema naistenõuandla arst Selvet lisas, et kui varem kartsid naised, et jäävad raseduse tõttu töökohast ilma, siis nüüd võimaldatakse rasedale vallandamise asemel kergem töö ja keskmine palk.

Statistikast selgub, et 1980. aastate lõpu beebibuumile järgnes suurem langus, mis on viimastel aastatel hakanud tasapisi stabiliseeruma. Selveti arvates olid just majanduslik ebastabiilsus ning väikesed palgad põhjuseks, miks naised pärast laulva revolutsiooni järgset beebibuumi ei julgenud sünnitada.

Lisaks rasedatele ja sünnitajatele on kasvanud ka viljatusravile pöörduvate naiste hulk. Doktor Ivo Saarma Fertilitase haiglast märkis, et sündimust on kindlasti mõjutanud ka see, et poliitilisel tasandil on hakatud lapse sündi enam väärtustama. «Emad soovivad, et neid toetatakse, kuid kiirelt arenev ühiskond unustab emaduse koos sellega kaasnevate probleemidega tihti ära,» tõdes ta.

Emapalk meelitab

Kalev Katuse sõnul võivad lisaks tavalisele demograafilisele stabiliseerumisprotsessile sünnitamiste arvu mõjutada ka muud tegurid. Ühe sündimust tõstva impulsina ei välista ta ka vanemapalka. Katuse oletusi kinnitas Pärnu naistenõuandla juhataja Reet Tamla, kes pidas just peatset vanemapalka rasedate rohkuse põhjuseks.

Naiste ootusi järelkasvu planeerimisel kajastavad ka väljaanded ja internetiportaalid. Näiteks võib lugeda koduleheküljelt pereinimestele, et nii mõnigi rasedust planeeriv naine arvestab seejuures vanemapalga eelnõu jõustumist. «Mina veel ei tee titat, alustan aasta pärast. Tänu loodetavale vanemapalgale ainult, sest meie perel ei ole võimalik ühest palgast ära elada,» kirjutas üks portaalikasutaja.

Samuti lootis vanemapalka saada eile pärastlõunal Pelgulinna naistenõuandlast väljunud Karin Pae: «Ma ikka väga loodan, et nad võtavad selle seaduse vastu, see oleks kindlasti abiks.»

Veel sel aastal emaks saav Pae lisas, et see riigi suhtumist naisesse ning motiveeriks ka neid naisi, kes on rasedust karjääri pärast edasi lükanud. «Vanemapalk annaks võimaluse hea töökohaga naistele, et nad ei peaks enam rasedusele eelistama karjääri ja palka.»