Eesti kärbib ajateenijate hulka üle kahe korra

Nagu paljud NATO uusliikmed, vähendab ka Eesti ajateenijatest sõdurite arvu, et muuta kaitsevägi järjest professionaalsemaks.

Juhan Parts: muudatuste vajalikkuses ei kahtle keegi

Eilsel valitsuse NATO ministrite komisjoni istungil ütles peaminister Juhan Parts põhimõttelise «jah»-sõna kaitseministeeriumi kavale vähendada üle kahe korra ajateenijaid, keda on praegu aastas umbes 3000, suurendada elukutseliste sõjaväelaste arvu ja lühendada keerulist staapide ahelat.

Kaitseminister Margus Hansoni sõnul on reformi nurgakivi julgeolekuhinnang, mille järgi pole praegu ja lähitulevikus tõenäoline ulatuslik sõjaline konflikt Euroopas, otsest sõjalist ohtu oma julgeolekule ei näe ka Eesti.

Küll aga on Eesti julgeolekuoht marginaliseerumine Euroopa Liidus ja NATOs, kui riik kuuluks sinna üksnes vormiliselt, andmata nähtavat sõjalist või poliitilist panust.

Uus vaatenurk

Nii nagu Läti ja Leedu, ehitas ka Eesti 1990. aastate esimesel poolel ja keskpaigas oma kaitseväge iseseisva tegutsemise põhimõttest lähtudes ning välisabile lootmata. Balti riikide senised militaarplaanid ei võta küllaldaselt arvesse tänapäevast julgeolekukeskkonda ja kõige tõenäolisemaid rahvusvahelisi ohte, kõlas väide eilsel NATO ministrite komisjoni istungil.

Eesti tõenäolisim sõjalist osalust nõudev stsenaarium on välismaal toimuv rahvusvaheline kriisihaldamisoperatsioon.

Kodus tuleb kaitsejõududel tänapäeval valmis olla aga tehno- ja looduskatastroofiks, tsiviilvõimude toetamiseks kriisiolukordades ning alles kõige viimasena Eesti-vastase kukutusrünnaku tagasitõrjumiseks.

Leedu ja Läti järel

Eriti viimastel kuudel ongi NATO soovitanud oma uusliikmetel suurendada alliansi ühisoperatsioonidel osalemiseks mõeldud üksusi ja vähendada ainult oma territooriumi kaitseks tehtud ponnistusi.

Esimesena teatas Leedu, et vähendab ajateenijate arvu 4500 noorsõdurilt 2000-le, seejärel teatas Läti üleminekust elukutselisele armeele.

NATO uusi liikmesmaid on julgustanud armeereformile mitmed alliansi kõrged sõjaväelased. «Me vajame vähem personali, aga suuremat võimekust,» ütles juuli alguses Tallinnas käinud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja admiral Rainer Feist, kes soovitas Eestil arendada arvult väikeseid, kuid hästi väljaõpetatud ja spetsialiseeritud logistika-, side- või eriüksusi.

Kaitseministeeriumi ettepaneku järgi saab osa ajateenijate ja ka reservväelaste vähendamisel vabanenud rahast anda Kaitseliidule, kelle kaalu kavatsevad kaitseplaneerijad tänapäevaste ohtude võimalikuks tõrjumiseks oluliselt tõsta.

Ajateenijateks hakatakse tulevikus võtma aga valdavalt neid noormehi, kes soovivad edasi õppida elukutseliseks sõjaväelaseks.