Ministeerium: politseile kaebaja ei jää saladuseks

FOTO: Lennart Rikk

Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa väitel saab inimene pea alati välja nõuda tema kohta politseile tehtud avalduste sisu ja kaebaja nime.


«Kui mõne valvsa kodaniku teate peale kriminaalmenetlus alustatakse, siis juba enne kohtusse saatmist on kahtlustataval seadusest tulenev võimalus tutvuda kõigi menetluse materjalidega. Sinna hulka kuuluvad ka tunnistajate ütlused ja muu selline teave,» rääkis Sepp Postimees.ee'le.

«Selle põhjus on väga selge - igal inimesel, keda süüdistatakse kuriteos, peab olema õigus tutvuda kõigi tema süüdistuste asjaoludega.»

Sama kehtib ka inimeste kohta uurimisasutustesse tehtud kaebuste ja avalduste puhul, mille põhjal menetlust ei alustata.

«Õigusriigis ei saa olla olukorda, kus inimeste kohta koguneb ametiasutustes teavet, millega nad tutvuda ei tohi.»

Siinkohal on tema sõnul oluline täpsustada, et seadus seab avalikustamisele piirangud, mida vastav asutus peab igal juhul kaaluma.

«See ei tähenda sugugi, et võitluses kuritegevusega ei saaks vajadusel isikute anonüümsust tagada, näiteks saab vajadusel kohaldada tunnistajakaitse seadust.»

Sepp märkis, et lisaks sätestab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus selgelt, et andmed jälitusasutuste poolt jälitustegevuses salajasele koostööle kaasatud isiku ja variisiku kohta, samuti andmed jälitusasutuste politseiagendi kohta on salastatud.

«Seega ei puuduta selline avalikustamine kindlasti politseiagente ega salajasele koostööle kaasatud isikuid.»

Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter rääkis esmaspäeval Postimees.ee'le, et justiitsminister Rein Langi otsus avalikustada Jüri Pihli teade, milles too kahtlustab kolme ministrit riigireetmises, võib hirmutada politsei informaatoreid ja valvsaid kodanikke, mistõttu nad ei julge enam politseid olulistest juhtumitest teavitada.

Tagasi üles