Rahumägi: eestikeelne haridus võidaks infosõja Venemaaga

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa Eestit ei ohusta?
Venemaa Eestit ei ohusta? Foto: Urmas Nemvalts

Riigikogulase Jaanus Rahumägi sõnul on tähtsaim Ida-Virumaa elanike Venemaa infoväljast väljatoomise vahend eestikeelse hariduse kättesaadavamaks muutmine.


Ida-Virumaalt riigikokku valitud Rahumägi hinnangul väärib tunnustust siseminister Marko Pomerantsi algatus pöörata tähelepanu Ida-Virumaa erilise staatusele, sest Venemaa poolse infosõja peamine sihtgrupp on just Venemaa infoväljas elavad eestimaalased.

Selleks, et pikemas perspektiivis siseministri tõstatatud probleemiga edukalt hakkama saada, ei piisa Rahumägi hinnangul ainuüksi riiklikust venekeelsest infokandjast, vahendas Reformierakonna pressiesindaja.

Tema sõnul on vaja eelkõige tõsta eestikeelse hariduse kättesaadavust venekeelse elanikkonna seas, seda eriti Narvas.

«Me ei suuda infoväljal võidelda, kui me alusbaasi ehk eestikeelset haridust piisavalt ei toeta. Me ei saavuta edu, kui inimesed oma mentaliteedilt pole nõus eestikeelsesse kultuuriruumi astuma. Selleks ei piisa ainuüksi ajalehest, on vaja eestikeelse hariduse kättesaadavust tõsta,» ütles Rahumägi.

Tema sõnul oleks riiklik venekeelne ajaleht vaid üks käik, selle ajalehe lugejad aga peavad olema ette valmistatud, et nad saaksid aru, mida ajalehes kirjutatuga tegelikult neile öelda tahetakse.

«Et info edastamine oleks edukas, peavad lugejad olema osa eestikeelsest kultuuriruumist. Ainsana saab sinna tuleku kindlustada eestikeelne haridus,» märkis Rahumägi.

Ida-Virumaal ja eriti Narvas on tema väitel piisavalt lapsevanemaid, kes on huvitatud oma lastele eestikeelse hariduse andmisest, et neil võimaldada paremini osaleda eestikeelse kõrghariduse saamisel.

«Nendele inimestele peaks Eesti riik looma kõik võimalused liituda eestikeelse kultuuriruumiga, mida saab vägagi efektiivselt teha eestikeelse hariduse parema kättesaadavuse läbi,» toonitas Rahumägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles