Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Halonen rõhutab Eesti ainulaadsust ELis

Eesti endine välisminister Toomas Hendrik Ilves ajas juttu Soome presidendi Tarja Haloneniga, kes mõtiskles Soome kogemuse üle Euroopa Liidus ja visandas Eesti-Soome võimaliku koostöö piirjooni laienenud ühenduses.

ILVES:

Eestis on praegu kõigil tegemist sellega, et valida riigile tulevikuks arengusuunad, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte. Eestlasi huvitab väga Soome maailmavaade. Eriti arvestades muutusi Soomes viimase 10-12 aastaga.

Mäletan, et lugesin 30 aasta eest esseed, mille kirjutas Soome politoloog Max Jakobson. Selle nimi oli «Soome, üksinda uitav riik». See rääkis sellest, et Soome on maailmas üksinda. Kuidas Soome oli väljaspool Euroopat, sest Euroopa ei aidanud Soomet paljude kriiside ajal, aga samas ei kuulunud Soome ka kuskile mujale.

Tänapäeval on Soome Euroopa üks aktiivsemaid riike, mida seal kõige rohkem austatakse.

Tahaksin teada, mida arvate muutustest teie, kuna teie olite president ja varem välisminister ja üks aktiivsemaid Soome rolli muutjaid maailmas.

Halonen: Aitäh. Mina arvan, et ma pole päris objektiivne, kuna olen juba viimased 30 aastat protsessis osalenud. Võimalik, et olen olnud kõigele liiga lähedal. Aga võrdlen oma meenutusi esimestest Eestiskäikudest sellega, mida ma teie riigis praegu näen. Ka seal on toimunud tohutud muutused. Kui palju sõltub see riigist endast ja kui palju sellest, et maailm on muutunud?

See on omaette küsimus poliitilise ajaloo vallast, mis mind huvitab. Meie mõtleme samamoodi. Meile tähendas ELiga liitumine teatavat küsitlust inimeste seas, et näha, mis on Soomele tähtis, mida soovime oma ajaloost tulevikku edasi kanda ja mida uut sooviksime veel saavutada. Kui hakkasime tõsiselt nägema võimalust ELiga liituda, oli meil seljataga väga edukas periood majanduses.

Siis mõtlesime, et Euroopa Liit võib üldse Soomega liituda. Märkasime aga, et raskused, mida me arvasime Euroopa Liidust tulenevat, tulenesid hoopis maailmast, sõltumata sellest, kas olime ELis või mitte.

Enne ELiga liitumist polnud Soome võimas riik. Nüüd oleme osa suuremast ühendusest. Ma ütlesin selle kohta eesti keeles, et Soome on «pere», aga Euroopa Liit on «suguvõsa».

ILVES: Paljud suhtusid Soomes siis ja suhtuvad ka praegu ELi küsimusse selles mõttes, et kui palju maksame ja palju saame. Vaadatakse numbreid. On selge, et numbrid on positiivsed. Aga see on andnud palju soomlastele enesehinnangule.

Rääkides näiteks kultuurilisest identiteedist: külastasin Soomet 12 aasta eest ja siis puudus riigil enesekindlus. Tüüpiline probleem kõigi jaoks. Mis on muutunud?

Nüüd on soomlased enesekindlad. Rännatakse maailmas ringi ja tuntakse selle üle uhkust. Inimesed ei emigreeru enam nii nagu varem. Mis on selle põhjustanud?

Halonen: Esiteks muidugi meie ise. Enesekindlus on teatav dialoog sinu ja sinu lähedaste vahel. Kui keegi sulle pidevalt kinnitab, et sa ei ole hea, siis hakkavadki paljud uskuma, et nad pole head. Aga mõnikord räägivad teised, et kõik on ju kombes, aga sina mõtled endamisi, et ma siiski ei ole, et nad kiidavad niisama, tegelikult ei arva seda.

Soomlased pole ainsad, kes on seda tundnud, et kas meid peetakse tõesti headeks, mida meist arvatakse? Eestil on sama lähenemine. Küsimus pole selles, kas riik on suur või väike.

Venelastel on ju sama probleem. Nad mõtlevad ka, et kas neid tõesti peetakse eurooplasteks? Nad tahavad kuidagi tõestada, et ikka on eurooplased, märkamata, et peavad selleks ise midagi tegema. See on inimeste loomulik lähenemine nii eraldi kui rahvusena.

Kui rääkida teistest ELi riikidest, siis kõige paremini teati Taanit, mis on pikka aega liitu kuulunud. Rootsi roll Euroopa ajaloos on olnud suurem kui meil. Aga kokkuvõttes teati meid kui Põhjala riiki, mis on tuntud inimõiguste ja demokraatia poolest. Kui Rootsi ja Soome ELiga liitusid, siis märgati, et Taani ei olegi ainus põhjamaa, et seal on veel kaks riiki, Rootsi ja Soome. See andis meile kõigile identiteeti juurde.

Lisaks sellele veel parem majanduslik olukord, niinimetatud Nokia fenomen, mis aitas meil enesekindlamaks muutuda.

See on tähtis, mida Eesti meist arvab. Teie naljad tabavad vahel väga märki, te teate meie nõrkusi. Nagu teavad ka rootslased, venelased ja sakslased. Aga me suudame nüüd nende naljade üle rohkem naerda.

ILVES: Soomel on olnud pikaajalised suhted Venemaa või Nõukogude Liiduga. See on nüüd tunduvalt muutunud. Kui mõelda Teise maailmasõja järgsele perioodile, oli see Soomele väga raske aeg. Aga 1980. ja 1990. aastatel need suhted muutusid. Äkki räägiksite sellest, kuidas Soome-Venemaa suhted muutusid?

Halonen: Siin on mängus samad faktorid. Esiteks see, milline on Venemaa praegu. NSV Liitu pole enam, aga alles on jäänud suur riik Venemaa, kus on palju võimalusi, aga ka palju raskusi.

Teiseks on Soome nüüd Euroopa Liidu liige ja sellest oleme juba rääkinud.

Kolmandaks on muutunud terve maailm meie ümber. Nii venelastel kui soomlastel on nüüd uus roll. Muutunud on ka riigid, kus nad tegutsevad. Iga Venemaa riigiametnik, poliitik või ärimees teab, et Soome on osa Euroopa Liidust ja värav Euroopasse.

Samas on Soome aga vana naaber. Ma olen arutanud neid asju president Putiniga. Me pole alati sama meelt, sest meil on erinevad huvid.

Aga meie naabersuhted on palju pingevabamad ja reaalsemad kui kunagi minevikus Soome ja Venemaa vahel. See on väga hea vundament.

Teiegi arutate oma võimalusi Euroopa Liidus. Ärge unustage, et Euroopa Liit ei ole Venemaa vaenlane. Aga Venemaa pole liige. Venemaa teeb koostööd ja nad tahaksid lähedasemaid suhteid.

Ükskõik, kas valite Euroopa Liidu või mitte, näete seda fakti. Te olete kas nende riikide seas, kellel tekivad ELiga aina tihedamad suhted või te olete ELi liikmed. Teisi võimalusi geopoliitiliselt ei ole.

ILVES: Eestlased mõtlevad ikka sellest, mida teised meist arvavad, aga tähtis on see, mida arvatakse teistest asjadest. Te selgitasite seda väga hästi.

Aga nüüd Eesti küsimust edasi lahates. Soome ja Eesti teevad koostööd kindlasti ka Euroopa Liidus. Meil on ju palju ühist ja oleme võrreldavad. Meil on palju ühiseid huvisid.

Ent räägime probleemidest meievahelistes suhetes. Soome on mures tööjõu vaba liikumise pärast, et eestlased hakkavad siin tööl käima. Soome on mures maksuerinevuste pärast, et Soome firmad kolivad Eestisse.

Eesti on jälle mures, et soomlased ostavad maa ära. Meil on mure inimeste emigreerumise pärast. Need on tõsised probleemid.

Kuid pärast ELis olemist, kus sarnased probleemid olid Soome ja Rootsi suhetes, mis aga kõik muutus ELis, millist arengut võib näha Eesti ja Soome suhetes ELis?

Halonen: Te olete väga head. Eestlased on väga head. Te olete väga kiiresti reformid läbi viinud. Ja kui te samamoodi jätkate, võib rääkida «Eesti imest». Ja te pole ainsad. Paljud teised ELi uued liikmesriigid on olnud väga otsustavad, aga teie olete parimate seas, kui sel moel jätkate.

See on teie enda teha. See on kõige tähtsam. Keegi ei saa seda teie eest teha. ELis on juba Soome. Neil pole teist Soomet vaja. Neil pole Eestisid.

Teie olete Euroopas üks ja ainus. Ma mõtlen seda väga tõsiselt. Meil võivad olla sarnased huvid. Me mõlemad oleme Põhjamaad. Koos Taani, Rootsi, Läti ja Leeduga kuulume põhjadimensiooni.

Need, kes arvavad, et võime saada ainult kasu, aga vastutama ei pea mitte millegi eest, on väga lühidalt öeldes rumalad.

Mõistagi on meil ootused, et te liitute Euroopa Liiduga. Me oleme teinud ettevalmistusi teie liikmestaatuseks. Aga kui te ütlete «ei», on Euroopas ka teisi riike, kes ei ole ELi liikmed. See on igati võimalik.

Pärast «ei-d» ei ütleks me hüvasti. Te lihtsalt ei oleks suure laienemise liikmed. Ma ei varja seda, et Baltimaad ja eriti Eesti on mulle väga kallid. Te jääte selleks ka tulevikuks. Aga oleks kurb, kui te ELi ei kuuluks.

Toomas Hendrik Ilvese vestlus Tarja Haloneniga oli eile õhtul Kanal 2 eetris

Tagasi üles
Back