Viimsi valla aukodanikuks valiti Tunne Kelam

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne Kelam sai Viimsi valla aukodanikuks.
Tunne Kelam sai Viimsi valla aukodanikuks. Foto: Aime Estna

ühapäeval, 20. detsembril tähistati Viimsi valla taasasutamise 19. aastapäeva, pidulikul sündmusel anti üle valla aukodaniku nimetus Viimsi elanikule, europarlamendi saadikule Tunne Kelamile.

Aastapäeva tähistati Viimsi Püha Jaakobi kirikus neljanda advendi jumalateenistuse ja kontserdiga ning vallavanema vastuvõtuga Rannarahva muuseumis, vahendas vallavalitsuse pressiteade.

«Viimsi valla omavalitsuslikud õigused taastati 20. detsembril 1990. aastal Eesti Vabariigi ülemnõukogu presiidiumi otsusega – see oli aeg, kus Eesti Vabariiki ei olnud veel taasasutatud,» sõnas Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

«1990. aastal, kui Eestis algas esimeste omavalitsusüksuste taastamine, olid riigis alles võõrväebaasid ja nende väljaminekuni jäi veel neli aastat. Viimsi valla sünnitunnistusel seisab toonase Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli allkiri,» rääkis Haldo Oravas.

Pidulikul aastapäevasündmusel osales ka president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingrid Rüütliga. Arnold Rüütel meenutas aega, kui tehti ettevalmistusi Eesti iseseisvuse taastamiseks ning rõhutas, et juba kaks aastat enne iseseisvust otsustati, et vallad tuleb taastada.

Taasasutamise puhul anti valla aukodaniku nimetus Viimsi elanikule, europarlamendi saadikule Tunne Kelamile, kes on andnud märkimisväärse panuse taasiseseisvunud Eesti riigi ülesehitamisele ja esindamisele Euroopa Liidus ning muudes riikides. Ta on valitud mitmel korral riigikogu liikmeks ja riigikogu aseesimeheks ning on osalenud ka Viimsi valla volikogu töös aastatel 2002–2004.

«Tunnustada tuleb Tunne Kelami suurt panust Eesti riigi esindamisel Euroopas ja tema sihikindlat ning tulemuslikku tegutsemist resolutsiooni «Euroopa
südametunnistus ja totalitarism» eestvedamisel ja selle alusteksti koostamisel, mis teeb au ka Tunne Kelami koduvallale,» ütles vallavanem Haldo Oravas tunnustust üle andes. «Tunne Kelam on oma tööga tõestanud, et ka suures Euroopas võib väikese riigi esindaja saavutada väga palju.»

«Oma valla tunnustus on kõige suurem tunnustus. Seda on ehk kõige raskem saavutada, sest oma vallas sind tuntakse,» sõnas Tunne Kelam.

Valla autasu «Viimsi vaalapoeg» anti lootustandvale purjetajale Laser Standard klassis Karl-Martin Rammole, kes on sel aastal saavutanud silmapaistvaid tulemusi: juunioride maailmameistrivõistlustel 5. koht, täiskasvanute maailmameistrivõistlustel 39. koht, Euroopa meistrivõistlustel 4. koht ja Eesti meistrivõistlustel esikoht nii juunioride kui ka täiskasvanute arvestuses. Karl-Martin Rammo on Eesti olümpiakoondise kandidaat.

Vallavalitsuse tänukirjad said Viimsi kooli õpetajad Lemme Randma ja Külli Alver. Lemme Randma juhib kooli tugikeskust. Viimsi kooli tugivõrgustik on Eestis
ainulaadne ning Lemme Randmast on kujunenud Eesti tasemel ekspert ja nõustaja. Vene keele õpetaja ja klassijuhataja Külli Alver on õpilaste silmis suure autoriteediga ning olnud mentoriks paljudele noortele õpetajatele. Pühendumuse eest õpetajatööle pälvis Külli Alver tänavu aasta õpetaja 2009 tiitli.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles