Kaitseminister valmistub palkama poole rohkem kutselisi sõjaväelasi

Kahe aasta pärast saab Eestis kaitseväepalka kaks korda rohkem ohvitsere, allohvitsere ja elukutselisi sõdureid, kui kaitseministeerium jääb kindlaks NATO peakorteris toetatud reformikavale võtta armee palgalehele veel ligi 2500 meest.Juhtkiri: Uus armee Tänane karikatuur

«Ilmselt ajateenijate hulk väheneb ja kutseliste sõjaväelaste osakaal suureneb, me ei räägi veel arvudest, aga üks on kindel - see ei tähenda ajateenistuse kadumist,» kinnitas kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. «Suund on suurendada mobiilseid lahinguvalmiduses üksusi nii Eesti kaitseks kui ka rahvusvahelisteks missioonideks.»

Arvud avalikustavad kaitseplaneerijad võib-olla veel selle nädala lõpus. Kui praegu on kaitseväes tegevteenistuses 2347 ja Kaitseliidus 220 inimest, siis ülejärgmisel aastal peaks nn militaarpalgal olema kokku kuni 5000 kutselist sõjaväelast - ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit.

Lisaks neile on siis püssi all ka 1000-1500 ajateenijat ehk ligi kaks korda vähem kui praegu. Nii loodab kaitseministeerium leida eelkõige noormehi, kelle seast saaks hiljem värvata tulevasi kaadrisõjaväelasi, majutada kõik noorsõdurid nüüdisaegsetesse kasarmutesse ja anda neile tõeliselt hea väljaõppe. Kindlasti väheneks Eestis paiknevate väeosade hulk.

Uus ohuhinnang

Kaitseväe ümberkorraldamine tugineb kaitseminister Margus Hansoni heaks kiidetud ohuhinnangule, mille järgi Eesti ei näe nähtavas tulevikus oma julgeolekule otsest sõjalist ohtu, loobumist põhimõttest, nagu peaks Eesti olema võimeline ka NATO liikmesmaana end üksinda kaitsma ning mitmete NATO tippametnike või -ohvitseride soovitustele muuta uusliikmete armeed professionaalsemaks.

Eestile liitumiskutse andnud NATO peasekretär Geor-ge Robertson kordas ka nädal tagasi, et professionaalsuse suurendamine kaitseväes on praeguse ajastu vajadus.

«Koostöövõimelised, kiire reageerimise ja hea väljaõppega ning hästi varustatud kaitseväeüksused on vältimatud nii kaitsetegevuseks oma territooriumil kui ka osalemiseks NATO ühisoperatsioonides,» tsiteeris Robertsoni sõnu Eesti suursaadik alliansi peakorteris Harri Tiido.

Vastastikused etteheited

Rahva üldist kaitsetahet toetava Kaitseliidu abil arendatakse aga välja kohalikud valve- ja kaitseüksused.

Minister Hansoni vaenlast mitte nägeva ohuhinnangu vaidlustavad mitmed kõrgemad ohvitserid.

«Sõjaväe ülesanne on olla valmis halvimaks stsenaariumiks, selleks ta ongi loodud,» ütles Eesti kaitseväe üks taasloojad kindral Ants Laaneots kaks nädalat tagasi, kohe pärast reformivisiooni põhipunktide avalikuks saamist.

Samuti on sõjaväelased kaitseministeeriumile ette heitnud, et muudatusi kavandatakse nende seljataga, peastaapi alles viimasel minutil teavitades. «Tsiviil- ja militaarpoole suhtlemises tahaks näha rohkem usaldust ja teineteise arvamuse küsimist,» nentis üks kõrgem ohvitser. Eesti elukutselised sõjaväelased

Kaitseväes 2347 inimest:

• ohvitsere 811

• kaadriallohvitsere 1085

• kaadrisõdureid 451

Kaitseliidus 220 inimest:

• ohvitsere 98

• kaadriallohvitsere 84

• kaadrisõdureid 38

Ajateenijaid on aastas ligi 2700.

Allikas: kaitsejõudude peastaap