Ukraina, kelle sõdurid osalevad rahutagamismissioonidel kümnes riigis, pakub Eestile oma välisoperatsioonide kogemust. «See kogemus, eriti Iraagi missiooni osas, oleks Eestile kasulik,» julgustas eile kaheks päevaks Tallinna saabunud Ukraina kaitseminister Yevhen Marchuk eestlasi koostööle.
Ukraina lubab õpetada Eestile rahutagamist
Pärast NSV Liidu lagunemist 1990. aastate alguses Venemaa mõjusfääris olnud, kuid mullu NATOga liitumise soovist teatanud Ukraina saatis juuli lõpus Iraaki ligi 1700-mehelise mehhaniseeritud brigaadi, juba kevadest asub Kuveidis aga ukrainlaste keemiakaitsepataljon.
Mõlemad USA välispoliitikat toetavad välismissioonid on aidanud Ukrainal leevendada Lääne ettevaatlikkust, mis ähvardas muutuda isolatsiooniks pärast aasta alguses Washingtonis kõlanud väiteid, nagu oleks Kiiev müünud Saddam Husseini reiimile Iraaki õhukaitseradareid Koltshuga. Ukraina võimud eitasid tehingut, USA pole hilisemalt kahtlustusi kinnitanud ja on hakanud Ukrainale taas uksi avama.
Ukraina kui kindlalt maailma relvaeksportijate esikümnesse kuuluv riik on varem uurinud võimalust tulla oma relvastusega Eesti turule, kuid saanud viisakaid äraütlemisi. Ka eile Tallinnas allkirjastatud järgmise aasta koostööleping keskendub eelkõige õigusalasele nõustamisele ning kogemuste vahetamisele NATO ja kaitseväe reformide alal.
Lisaks nimetas tuleval aastal NATO täisliikmeks tõusva Eesti kaitseminister Margus Hansongi eriliselt huvipakkuvaks rahvusvaheliste rahutagamise missioonide kogemuse vahetamist. «Ukrainalt saadav kogemus võib Eestile olla igati kasulik,» ütles Hanson.
Esmajoones loodab Eesti kaitseministeerium kasutada ukrainlaste välismissioonide ettevalmistamise - planeerimise, komplekteerimise ja logistika - kogemust.