Kaks last uppumisest päästnud koolipoiss trotsis jäist ohtu

Noorima elupäästjana eile siseministrilt medali vastu võtnud kümneaastane Kohila koolipoiss Robert Jakobson (pildil) on alles hiljem mõistnud, et talvel kaht last raudkülmast veest välja aidates võinuks ta ka ise hukka saada.

Robert on shatäänide juustega suuresilmne poiss. Tema jutus on erinevalt paljudest samaealistest lastest söakust ja julgeid mõtteavaldusi. Koolis õpib Robert ainult neljadele-viitele. Selliseid kutsutakse «oivikuteks», sõnab ta naerdes. Põlengu avastamine tõi päästeameti juhile tänukirja Siseminister jagas päästeteenistuse aumärke

Kui siseminister Margus Leivo Robertile medalit särgile kinnitab, peab suur mees peaaegu põlvili laskuma - poiss on ju lühikest kasvu.

Samas jätkus lühikest kasvu kolmanda klassi poisil märtsikuus sitkust ja julgust enam kui küll. Nimelt päästis ta kaks last jäisest uppumissurmast.

Tegutseda tuli kiiresti

28. märtsil sõitis Robert rattaga oma kodu lähedal Kooli tänaval ja otsis sõpru, kes pidid samas lähedal olema. «Ühel hetkel kuulsin, et keegi karjub «ema, ema!»,» meenutab ta.

Robert jättis ratta kaldapealsele ja nägi, et mäenõlva all voolavas Keila jões, paadisilla lähedal on üks poiss läbi jää kukkunud. «Kaldal oli ka üks tüdruk, kes üritas poissi päästa, kuid kukkus ka ise läbi jää,» ütleb Robert ja ta nägu on veel pool aastat pärast juhtunut murelik.

Väikene elupäästja räägib, et tol hetkel ei mõtelnud ta midagi. «Mul polnud aega, pidin kohe tegutsema, muidu oleksid nad ära uppunud,» nendib ta vaid.

Robert ronis jääservale ja ulatas vees rabelenud Stevenile käe. Samas tuli talle appi ka 19-aastane Andrei Melnitshuk, kes samuti appikarjeid kuulis. «Koos tõmbasime selle poisi välja ja siis Imbi ka,» räägib Robert. Tüdrukut tundis Robert juba varem.

Hoolimata sellest, et Roberti päästmistöö oli tehtud, ei julgenud ta shokiseisundis Stevenit üksi koju lasta. «Ta hakkas ise koju minema, ja karjus kogu aeg «ema, ema», ja ma saatsin ta ära,» räägib Robert õhinal ja lisab, et Kooli tänava viiekordse elamu trepp lainetas, kui ta oli Steveni tolle ema juurde sooja vanni toimetanud.

Ohutunne tuli hiljem

Kui Roberti käest küsida, kas ta kartis ka, vastab ta, et selleks polnud aega. «Siin ei olnud midagi aega mõelda; tundsin ainult, et nad tuleb välja aidata ja kõik.» Mõni sekund hiljem tunnistab naerulohukestega poiss, et koju jõudes oli tal süda siiski natukene värisenud.

Kolm päeva hiljem käis Robert Imbil külas, et küsida, ega tüdruk ole haigeks jäänud. «Ta oli terve, aga kartis mind millegipärast ja peitis näo ära,» räägib Robert muiates.

Oma tuleviku suhtes on Robert ebalev. Vaatab vargsi ringi, et keegi ei kuuleks, ja sosistab, et on tahtnud ehitajaks saada. «Mulle meeldib tööõpetuses igasuguseid asju nikerdada ja kodus ka,» tunnistab ta. Samuti meeldib särasilmsele poisile loodus, ta käib skaudimatkadel, kuid ka üksi metsas ja jõe ääres.

Lisaks Eesti taasiseseisvumise järgse aja noorimale elupäästjale Robertile autasustas siseminister veel üht last. See oli 12-aastane Sigrid Külaots, heledapäine plika, kes päästis Jõgevamaal tiiki kukkunud seitsmeaastase Janari.

Sigrid oli pärast medali rindasaamist natuke ehmunud ja vaatas tuge otsivalt ema poole. Oma medali kohta ütles ta, et paneb selle kodus seina peale, ja leiab, et on autasu ära teeninud.

Kui Sigrid maikuus juhtunut oma mälus taastada püüdis, meenus talle kõigepealt see, kuidas vette kukkunud poiss nuttis. «Tahtsin ta kohe välja aidata, hüppasin vette ja lükkasin ta kaldale,» rääkis Sigrid.

Hiljem selgus, et vette kukkus poiss seetõttu, et tahtis oma palli kätte saada. Häbelik väike tüdruk läks aga koju, vahetas riided ja alles siis julges emale rääkida, et oli ka oma elu poissi päästes ohtu seadnud.

Ka Robert on tagantjärele mõelnud, et tegelikult oleks võinud temagi läbi jää kukkuda.

Laste elu päästmise eest sai eile siseministeeriumi sinises saalis lõvimedali ka Andrei Melnitshuk ning veel kaks täiskasvanut, kelle põhitöö pole uppujaid veest välja aidata - Anne Tamberg ja Veiko Lembinen.

--------------------

Elupäästmine tõi lõvimedali

Siseminister Margus Leivo andis eile lisaks tuletõrjujatele ja päästjatele elupäästja Medali Lõviga ka viiele eraisikule.

Robert Jakobson (Kohila gümnaasiumi 3. klassi õpilane) ja Andrei Melnitshuk (Kopli majanduskooli 3. kursuse õpilane, pildil)

Päästsid selle aasta 28. märtsil uppumissurmast 6-aastase Steveni ja Imbi, kes sattusid surmasuhu Raplamaal Kohilas Kooli tänaval asuvale jõekaldale rajatud paadisillal.

Sigrid Külaots (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 5.d klassi õpilane)

Päästis tänavu 9. mail Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kamari külas tiiki kukkunud 7-aastase Janari.

Poiss mängis tiigi kaldal palli, mis kukkus mängu käigus vette. Pallile järele minnes Janar libastus ja kukkus vette ning tuul hakkas teda kaldast eemale ajama.

Tiigi kaldal seisnud Sigrid nägi juhtunut pealt ning mõistes, et poiss ujuda ei oska, läks last päästma. Ta lükkas ujudes nii poisi kui palli kaldasse tagasi.

Anne Tamberg (Tallinna meditsiinikooli 2. kursuse õendustudeng)

Selle aasta 23. juulil vajus pooleteiseaastane Aadu Orissaare vallas Kavandi külas basseinis vee alla. Aadu ema tõi poisi küll vee peale, kuid ei saanud, laps süles, basseinist välja ja hüüdis appi. Hüüdmise peale kohale jooksnud naabrimees aitas nii ema kui ka lapse basseini äärele.

Ema hinnangul umbes minut aega vee all olnud laps ei hinganud enam. Naabrinaine Anne Tamberg hakkas last elustama ja sai ta hingama. Aadu toimetati Kuressaare haiglasse, ta on tänaseks õnnetusest taastunud.

Veiko Lembinen (eraettevõtja Tallinnas)

Tänavu 7. juulil Tallinnas Stroomi rannas viibinud eraettevõtja Lembinen päästis koostöös Tallinna tuletõrje- ja päästeameti tuletõrjujate-päästjate Ivo Pauluse ja Valeri Shubaga uppumissurmast 5-aastase Karl Indreku.

Juhuslikult Karl Indreku vees hulpimist rannast märganud Veiko Lembinen tõttas kohe poissi päästma. Meelemärkuseta lapse veest välja toonud, andis ta poisi üle tuletõrjujatele-päästjatele, kes alustasid lapse elustamist. Lembineni viivitamatu tegutsemine ning päästjate professionaalsus päästsid Karl Indreku elu.

Elupäästmine tõi lõvimedali

Medali Lõviga saanud päästjad-tuletõrjujad

Valeri Shuba (Tallinn)

Ivo Paulus (Tallinn)

Ivar Marist (Tallinn)

Kaimar Lempu (Tallinn)

Marko Põld (Harjumaa)

Kalle Nõmm (Saaremaa)

Lembit Pajusaar (Saaremaa)

Urmas Talistu (Saaremaa)

Toomas Õunapuu (Saaremaa)

Indrek Kohv (Jõgevamaa)

Tarmo Romm (Jõgevamaa)

Taavi Kruusamägi (Tartumaa)

Toivo Jukk (Tartumaa)

Andres Laitamm (Läänemaa)

Toomas Klementi (Läänemaa)

Päästeamet jagab medaleid

• Päästeameti elupäästjate aumärgi Medal Lõviga on alates 1998. aastast välja teeninud 97 inimest.

• Medaleid jagatakse kaks korda aastas: septembris Eesti organiseeritud tuletõrje aastapäeval ning veebruaris vabariigi aastapäeva puhul.

• Lisaks elupäästmise medalile annab päästeamet neil tähtpäevadel välja ka aumärgi Päästeteenistuse Suur Kuldrist, Päästeteenistuse Kuldrist, Päästeteenistuse Hõberist ja Päästeteenistuse medal.

• Aumärgiga autasustatakse tuletõrje- ja päästetöötajaid, samuti teisi Eesti kodanikke ja välismaalasi vapruse eest inimeste ja vara päästmisel ning silmapaistvate teenete eest tuletõrje- ja päästetööde korraldamisel, läbiviimisel ja päästeteenistuse arendamisel.