Tallinn kardab mujalt Eestist saabuvate kodutute tulva

Piret Jaaks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinn hoidub peavarju pakkumisest kõigile kodututele, et vältida sel juhul tekkida võivat muude Eesti piirkondade elukohata inimeste tulva pealinna.

Abilinnapea Anders Tsahkna ütles, et Tallinnas on umbes 2000 kodutut, kellest peavarju jätkub 250-le. Tema sõnul ei saa linn luua kohti kõikidele kodututele, sest see looks liiga hea sotsiaalse süsteemi. «Kui me olukorra liiga mugavaks teeme, muutub Tallinn omamoodi tõmbekeskuseks, kuhu saabuvad kodutud üle Eesti,» ütles Tsahkna.

Alasi tänava öömajale hoolekandeteenust osutav Imbi Eesmets ei jaganud Tsahkna seisukohta võimaliku kodutute invasiooni suhtes, möönis aga samas, et Tallinn tõmbab nii-öelda riskiinimesi magnetina.

Jäid lageda taeva alla

Eesmetsa sõnul vajab Tallinn senisest rohkem öömaja- ja varjupaigateenust, eriti aga neid kohti, kus pakutakse meditsiinilist abi ja võimaldatakse erikohtlemist alkohoolikutele.

Mõni päev tagasi teavitas Kopli elanik Marika Eomois Postimehe toimetust kolmest kodutust, kes tema sõnul elasid juba kevadest saadik lastepolikliiniku taga garaažide juures. «Paari päeva eest aga saadeti sinna inimesed, kes korjasid ära kogu kodutute maise vara: kushetid, soojad ja vettpidavad kaltsud,» rääkis Eomois. «Kodutud aga jäid sinnasamasse lageda taeva alla.»

Eomois nimetas üllatavaks, et kodututega keegi ei tegele, kuigi nad pesitsesid nähtavas kohas laste mänguväljaku kõrval Ankru tänava sotsiaalmaja ees.

«Kui inimesed elavad kevadest saadik puu all ja linnaosa ametnikud ei võta ette midagi peale nende asjade koristamise, siis on midagi mäda,» lausus Eomois.

Eile laste mänguväljaku ääres lõunatanud töömeeste sõnul on kolm kodutut neile nägupidi tuttavad. «Siin on kaks meest ja üks naine, magavad puu all nagu mustlaslaagris,» rääkisid töölised, kelle kinnitusel pole kodutud vägivaldsed ega häiri kedagi.

Üks kõnealustest meestest magas eile lõuna ajal sealsamas Kopli tänava asfaldil, mõne aja pärast tegeles temaga kiirabi.

Tallinnas on praegu kolm öömaja ja üks varjupaik, kus kodutud elavad ööpäev läbi. Ehitusjärgus on 70 inimest mahutav Paljassaare öömaja ja 40 inimest mahutav rehabilitatsioonikeskus Lasnamäel.

Abilinnapea Tsahkna sõnul peaks linnale piisama ühtekokku 500 voodikohast.

Alkohoolik valiku ees

Tsahkna ütles, et üks Tallinna sotsiaalsüsteemi nõrk külg on seotud alkohoolikutest kodututega, keda öömajad ja varjupaigad ei tohi vastu võtta. «See pole ainult sotsiaalhoolekande probleem, nendega on hädas ka kiirabi ja politsei,» mainis ta.

Abilinnapea sõnul peitub lahendus kainestusmajade töölerakendamises, mis seaks kodutu valiku ette: «Kui kodutu on ebakaine, viiakse ta kainestusmajja, kui aga kaine, siis saab ta öömaja varjupaigas. Nad peavad ise valiku tegema.»

Imbi Eesmets nentis, et alkoholiprobleemiga kodutud on paratamatus. «Eks nad kõik ole napsised, aga meie neid reeglina tagasi ei saada, kui nad just vägivaldsed pole,» lisas ta.

Linnaeelarves on ravikindlustuseta inimeste tarbeks tänavu ette nähtud neli miljonit krooni. Selle aasta esimese kolme kuuga suri külma tõttu tänavatel 203 kodutut.

Tsahkna: vägisi ei saa kedagi aidata

Kust saab abi dokumentideta kodutu?

Ta võiks pöörduda varjupaika, kus temaga tegeldakse.

Mida teeb linn alkohoolikust kodutuga, keda varjupaigad vastu ei võta?

Tihti keelduvad need kodutud varjupaika minemast, sest seal ei lubata neil alkoholi tarvitada. Kui inimene ise ei soovi koostööd teha, ei saa ka meie teda aidata.

Mida kavatsete teha, et Tallinna kodutute olukorda parandada ja nende arvu vähendada?

Sel aastal valmib Paljassaare tee kodutute varjupaik, Lasnamäel aga varjupaik koos rehabilitatsioonikeskusega. Aasta lõpus peaks valmima kodutuse probleemide süvaanalüüs.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles