N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Verivärsked «eestlased»

Priit Pullerits
Verivärsked «eestlased»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kui raske on eurooplasel mõrvarlikult rasket eesti keelt selgeks saada? Ja mis üldse sunnib prantslast või sakslast end eesti keelele pühendama?

Kes viib Eesti sõnumit Euroopasse? President. Peaminister. Küllap veel kümned kõrgelt makstud asjamehed. Aga nende hääl jääks hüüdjaks hääleks keset Brüsseli eurosaale, kui poleks neid, kes sõnumi eurooplastele arusaadavasse keelde panevad.
Äsja lahkusid siitmailt eesti keele täiendõppelt prantslane, sakslane ja kolm soomlast, kelle tööülesannete hulka hakkavad edaspidi kuuluma tõlked eesti keelest nende emakeelde. Sakslane Klaus Meyer-Koeken ja prantslane Gwenaelle Diquelou on seejuures ainsad oma rahva esindajad Euroopa Liidu organisatsioonides, kes suudavad sellise tõlkega hakkama saada.
Arter vestles nendega eesti keeles.

Klaus Meyer-Koeken (46). Tegutsenud saksa ja inglise keele õpetajana ning tosin aastat tõlgi ja tõlkijana, sakslastest tõlkijate rühma juht Euroopa Komisjonis.
Miks valis eesti keele? Oli varem õppinud soome keelt ja kui Euroopa Komisjon pakkus võimalust osaleda eesti keele kursusel, otsustas kaasa lüüa. «See oli... challenge,» – eesti keeles väljakutse –, põhjendab ta õpiotsust. «Ja mulle on alati meeldinud Põhjamaad.»
Kaunimad sõnad-väljendid eesti keeles. Sõnad, mis meenutavad saksa keelt: vorst, müts, kits, kunst, lärm – eriti käändevormides, nagu vorsti, mütsi jne.
Raskused. «Esiteks sõnavara – see on nii erinev saksa keelest. Seda on raske mäletada. Käänded on rasked, eriti osastav.» (Arter küsis kõigilt, milline on mitmuse osastav sõnast vesi. Õiget vastust – vesi – ei tulnud.) «Raske on rääkida õigete vormidega. See kestab nii kaua mõelda.» Ometi tunnistab ta, et sakslastele on eesti keel lihtsam rääkida kui nii mõnegi teise rahvuse esindajale, sest eesti keele struktuur on tema väitel sarnane saksa keele struktuuriga.
Kuidas hoiab eesti keele taset? Loeb Eesti ajalehti. Lisab pärast pausi: «Vaevaga.» Ja pärast veel ühte pausi: «Sõnaraamatuga.»
Eesti kultuurielamus. Tallinna vanalinnas jalutamine ja Eesti loodus, eriti Soomaa rahvuspark.
Kuidas tõlgib emakeelde president Arnold Rüütli ühe lemmikväljendi «Ma tahaksin lisada ühe mõtte»? «Lassen Sie mich noch einen Gedanken hinzufügen.»

Gwenaelle Diquelou (41). Tõlkija Euroopa Komisjonis.
Miks valis eesti keele? Ülemus Brüsselis ütles, et kellelgi on vaja alustada eesti keele õpinguid. Vabatahtlikke ei leidunud. Ülemus küsis Diquelou’lt, kas tema oleks nõus eesti keelt õppima. «Ei, ma eelistan poola keelt õppida,» vastas Diquelou, kes oli kuulnud, et eesti keelt on raske selgeks saada. Kuid mõned prantslastest kolleegid olid juba asunud poola keelt õppima. Nii ütleski ta lõpuks ülemusele, et proovib.
Kaunimad sõnad-väljendid eesti keeles. Öö ja kuu. «Minu arvates on eesti keel ilus muusika, sest teil on palju vokaale,» kiidab ta. «Tundub, et eesti keel on natuke nagu laul, mitte nii kõva nagu teised keeled.»
Raskused. «Algul olin Brüsselis tunnis väga frustreeritud,» meenutab ta. «Olin klassis, kus enamik õpilasi olid soomlased, ja olid ka sakslased ja inglased, kes oskasid soome keelt. Aga ma ei oska soome keelt, ja see oli probleem.» Raske on olnud eesti sõnavara omandamine, käänete ja umbisikulise tegumoe selgeks saamine. «Õnneks oskan saksa keelt,» lisab ta, «ja see aitab natuke, sest eesti keeles on sõnu, mis on saksa keelega sarnased.»
Eesti kultuurielamus. Tartus Toomemäel nähtud Shakespeare’i «Suveöö unenägu».
Kuidas tõlgib emakeelde president Arnold Rüütli ühe lemmikväljendi «Ma tahaksin lisada ühe mõtte»? «J’aimerais ajouter quelque chose.»

Tuula Huttunen (37). Alustas tõlkijatööd tudengina Prantsusmaa saatkonnas, jätkas Soome justiitsministeeriumis. Pärast Soome liitumist euroliiduga töötas Euroopa Komisjonis Helsingis ja aastast 1997 Brüsselis.
Miks valis eesti keele? Kui Euroopa Komisjon otsis inimesi, kes oskaksid uute ELi liikmesriikide keeli, leidis ta, et eesti keelt oleks lihtsam õppida kui poola või tšehhi keelt. «Aga kahjuks ei ole nii,» märgib ta. «Nii palju on erinevusi.» Nimelt: sõnad, mis näivad eesti ja soome keeles sarnased, ei ole sugugi sama tähendusega.
Kaunimad sõnad-väljendid eesti keeles. Kärbseid pähe ajama, uudishimulik, allveelaev. Lisaks kõlavad Huttuneni peas tihti Raimond Valgre lauludest pärit väljendid, nagu «me kohal taevas tinahall» või «lõhnab sirel sumedas öös». Raskemini hääldatavaid sõnu on talle «tõenäoliselt».
Raskused. «Oskan passiivselt lugeda, aga probleeme tekitab vahel see, et kuna saan eestikeelsest tekstist aru – mis ongi minu töö eesmärk –, ei jõua tihti neid sõnu ja väljendeid, mis on soome keeles erineva tähendusega, pähe õppida. Nii jääb keeleoskus passiivseks.» Samuti valmistab raskusi see, et eesti keele õpingud toimuvad peamiselt Brüsselis. Kui need toimuks Soomes, saaks täienduseks Eesti televisiooni vaadata ja Eesti raadiot kuulata.
Kuidas hoiab eesti keele taset? Loeb nädalas mitu korda internetis Postimeest.
Eesti kultuurielamus. «Suvel käisime Käsmus vaatamas «Südamete murdumise maja». Suurt huvi ja rõõmu pakkus Stenbocki maja hoovis toimunud jazzkontsert «Sinilind». Mulle meeldivad väga Valgre laulud, ja mitmed eestikeelsed väljendid õppisingi ära neid kuulates.» On lugenud Tammsaare «Tõe ja õiguse» esimest osa, kuid soome keeles.
Kuidas tõlgib emakeelde president Arnold Rüütli ühe lemmikväljendi «Ma tahaksin lisada ühe mõtte»? «Tahtoisin vielä lisätä yhden ajatuksen.»

Jyrki Lappi-Seppälä (57). Tõlkinud soome keelde hispaania ja ladina-ameerika kirjandust, töötab Euroopa Komisjoni tõlketeenistuses soome keele osakonna juhina.
Miks valis eesti keele? Juba nõukogude ajal oli tal kontakte Eesti tõlkijatega, samuti Rootsis elavate väliseestlastega, kes tegelesid tõlkimisega. Ühtlasi vaatas ta juba tollal ETVd ja kuulas Eesti Raadiot.
Kaunimad sõnad-väljendid eesti keeles. Õunapuuõis.
Raskused. Sõnad, millest ei saa kohe aru, et neil on eesti ja soome keeles erinev tähendus. «Soomlastele ei ole raske eesti keele foneetika, vaid semantika ja sõnavara,» lausub ta. «Eesti keeles on palju lauseehitusstruktuure, mis erinevad soome keele omast, ja palju on saksa keele mõjusid, nagu tagasõnad ja eessõnad.»
Kuidas hoiab eesti keele taset? Loeb internetis Postimeest, Arterit ja ka teisi lehti, kuulab Postimehe koduleheküljel Kanal 2 uudiseid. Samuti loeb eesti ilukirjandust, viimati lõpetas Jaan Krossi «Tahtamaa». «Oli väga raske ja keeruline,» tunnistab ta.
Eesti kultuurielamus. Priit Pärna joonisfilmid ja Jaan Krossi romaanid.
Kuidas tõlgib emakeelde president Arnold Rüütli ühe lemmikväljendi «Ma tahaksin lisada ühe mõtte»? «Haluaisin lisäta yhden ajatuksen.»

Raija Savela (39). Tõlkija euroliidu regioonide komitees, varem vabakutseline tõlkija.
Miks valis eesti keele? Nõustus õppima eesti keelt, sest oletas, et regioonide komitees on vaja õppida ELi uute liikmesriikide keeli.
Kaunimad sõnad-väljendid eesti keeles. Salamahti.
Raskused. «Raskem, kui varem mõtlesin,» tunnistab ta. «Peab tõesti õppima.» On avastanud, et väga palju on selliseid sõnu, mis ei ole sugugi sarnased soome keelega. Samuti peab keeruliseks käändeid, aga ka hääldamist. «Seda muusikat, mis on eesti keeles, ei ole lihtne ära õppida,» ütleb ta. «Eestlased saavad kohe aru, kui see ei ole eestlane, kes räägib.» (Huttunen lisab: «Eestlased räägivad väga kiiresti.» Ja Diquelou lausub: «Meil oli Tallinnas giid, kes rääkis nii kiiresti, et oli kohutav.»)
Kuidas hoiab eesti keele taset? Loeb ajalehti, järgmisel aastal kavatseb läbi lugeda Eestist ostetud Andrus Kivirähki «Rehepapi» ja Emil Tode «Piiririigi». Kahetseb, et Brüsselis ei ole just palju võimalusi eesti keelt rääkida.
Eesti kultuurielamus. Arvo Pärdi muusika ning duo Villu Veski – Tiit Kalluste.
Kuidas tõlgib emakeelde president Arnold Rüütli ühe lemmikväljendi «Ma tahaksin lisada ühe mõtte»? «Haluaisin lisäta yhden seikan.»

Tagasi üles