Kaks kolmandikku otsustas ELi kasuks

Foto: Postimees.ee

Napid minutid enne hääletusjaoskonna sulgemist oma valiku teinud tallinlased Hille Niit ja Konstantin Rebrov olid eile viimased, kes ladusid «jah»-kivid Eesti otsusesse ühineda Euroopa Liiduga. Tartus läksid sajad «jah»-sedelid «ei»-sedelitega sassi Tallinna valimiskomisjon kinnitas referendumi lõpliku tulemuse Ansip on tartlaste otsusega rahul Europooldajate ja eurovastaste omavalitsusüksuste pingerida Rahvahääletusel oli üle 2000 kehtetu sedeli Eesti ametnike arv Brüsselis suureneb Kulboki kaebus võib venitada hääletuse tulemuste väljakuulutamist Juhtkiri: Euroopalik enesemääratlus Küsitlus eurovastaste seas: Mida teete pärast rahva jah-sõna Euroopa Liiduga liitumisele? Meri rääkis lätlastele vene keeles Euroopa Liidust Suursaadikud olid euroliitu toetava tulemusega rahul Juhan Parts: ELis peab võitma iga kodanik Lihulas läheb elu igal juhul edasi – liiduga või liiduta

«Üks väike riik peab kuuluma igal viisil Euroopasse, kui tahame eurooplased olla,» põhjendas kümme minutit enne Tallinna kesklinna 25. hääletusjaoskonna sulgemist oma jah-sõna raamatupidaja Hille Niit, kes kihutas rahvahääletusele Muuga aedlinna suvilast, aiatööde ja majaehituse juurest. «Euroopa Liidu poolt tuleb olla enda ja oma laste pärast, kes saavad siis ennast hiljem paremini täiendada, edasi õppida ja vabamalt reisida.»

Niit ja temast seitse minutit hiljem hääletusjaoskonda tormanud Konstantin Rebrov olid kaks enam kui 360 000 kodanikust, kes oma hääle Euroopa Liidule andsid.

Ilusate sõnade päev

«Teadsin kogu aeg, et hääletan poolt, kas või oma tütre [Elisabethi] kindla tuleviku pärast,» rääkis hääletanute ankrumees Rebrov heas eesti keeles, kuigi veidi hingeldades - ta sõitis lubatud kiiruse piiril paarikümne kilomeetri kauguselt Suurupist, vanemate suvekodust ja vahemaa parklast hääletuskabiinini läbis joostes.

«Olen vabariigi kodanik, kavatsen kindlalt Eestisse elama jääda,» kinnitas ravimifirma tootejuhina töötav Rebrov.

Eile oli üldse ilusate sõnade päev. «Euroopa Liit - see oleme meie, täna, homme, ülehomme,» ütles Helle Meri.

Eelmine president Lennart Meri otsis tuge minevikust: «Eesti rahvas on näidanud 14 aastat, mida ta ihkab, ja eelkõige seda, mida ta ei soovi - sovetismi, küüdironge ja maailma, kus õiguse määravad sõjad ja suurte riikide ülekaal.»

Euroliiduga ühinemise ühe jõulisema veduri rolli enda kanda võtnud riigipea Arnold Rüütel uskus avaliku arvamuse uuringuid ja ennustas kaheksa tundi enne rahvahääletuse lõppu: «Eesti on taas Euroopa kultuuri-, julgeoleku- ja õigusruumis ja selline otsus oli loogiline samm.»

Peaminister Juhan Parts nimetas eilset päeva Eesti vabanemisjärgseks tähtsaimaks ülesandeks, mis on nüüd täidetud. Edaspidi peab Eesti seisma Euroopa Liidus oma huvide eest ja samas kaitsma tugevat Euroopat - nii sõnastas Parts väikeriigi missiooni rohkem kui 150 ajakirjaniku ees eile hilisõhtul.

Riigikogu esimees Ene Ergma aga ütles kujundlikult, et «suur raskus kukkus õlgadelt maha ja suur raskus on õlgadele tulnud». «Aega õppimiseks, ka välispoliitiliselt, on 1. maini,» ütles ta hilisõhtusel pressikonverentsil.

Tallinnast pooletunnise autosõidu kaugusel Kuusalus purustas aga 20-aastane kutsekooli õpilane Madis müüdi noorte eurotoetusest, kui tegi «ei»-valiku. «Lihtsalt ei meeldi,» otsis ta põhjendust, kuid oma perekonnanime jättis ütlemata. «Ma ei räägi suhkruhinnast ega muust niisugusest jamast, aga mulle ei meeldi euroliit kui organisatsioon.»

Idavirulaste hirmud

Eurorealistide üks liidreid Ivar Raig oli selleks ajaks käed üles tõstnud. «Ma ei ole kunagi mõelnud tõsiselt, et tuleb «ei»,» ütles ta TV 3 kaamerasse vaadates. Põhjus: «jah»-kampaania raha oli liiga suur. Mõned tunnid hiljem leidis ta, et 33% vastu hääletanuid on üllatavalt hea tulemus: «Võrreldes teiste riikidega on see parim.»

Ainsa suurparteina Euroopa Liiduga ühinemise suhtes kõhelnud Edgar Savisaare juhitud Keskerakond tegi eile pärast Eesti jah-sõna lepitusavalduse. «Kutsume Eesti avalikkust üles vältima kiusatust jagada referendumijärgselt inimesi võitjateks või kaotajateks,» edastas partei infojuht Evelyn Sepp.

Keskerakonna juhatuse liige, eurotoetaja Peeter Kreitzberg ennustas oma parteile aga keerulisi aegu. «Kui Keskerakond ei lähtu sellest, et Eesti astub Euroopa Liitu, tekivad paljudel raskused, sest nad ei taha kuuluda euroeitajate erakonda,» ütles Kreitzberg.

Väikseim toetus Euroopa Liidule nagu ka kõige kõhnem osavõtt rahvahääletusest oli Ida-Virumaal. Miks? Päevalehe Põhjarannik ajakirjanik Erik Kalda aimas vastust: «Venelastest kodanikel on hirm, et Euroopa Liidu piiriga lõigatakse nad emamaast ära, samuti tõmbavad paljud neist võrdusmärgi NATO ja euroliidu vahele, kuid NATO on sageli ikka veel vaenlase võrdkuju.»

Ühisavaldusest

/---/ Me mõistame, et rahvahääletuse otsus on kohustus ja mandaat Riigikogule, vabariigi presidendile ja valitsusele taasiseseisvumise käigus kujundatud ning rahva ootustele vastava poliitika järjekindlaks elluviimiseks ja ühisvastutuse kandmiseks rahva ees.

Rahvahääletuse tulemus sunnib meid otsima meie tuleviku valikutes rahvast ühendavat ühisosa. Selle leidmist peab toetama sama tihe arutelu ja dialoog arenguvõimalustest, valikutest ja ohtudest.

Rahvahääletuse tulemus kujunes omamoodi rahvuslikuks kokkuleppeks, mis peab looma aluse suuremale usaldusele ja koostööle riigivõimu, kohaliku omavalitsuse ja kodanikuühiskonna vahel. /---/

President Arnold Rüütel

Riigikogu esimees Ene Ergma

Peaminister Juhan Parts