Eesti ühinemist Euroopa Liiduga toetanud pühapäevase rahvahääletuse järel polnud Eesti saatkond Moskvas eile õhtuks saanud ainsatki õnnitlust Vene võimuesindajatelt.
Venemaa pole Eesti diplomaate õnnitlenud
15. september 2003, 22:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin pole meie Euroopa Liiduga ühinemise «jah»-sõna eriti uudisteläve ületanudki,» tunnistas suursaadik Karin Jaani. «Kui Rootsi «ei» eurole oli igas uudistesaates, siis Eestit mainiti vaid paaril korral.»
Ka Eesti peakonsul Peterburis Andre Pung oli eile pärastlõunaks saanud ridamisi õnnitlusi lääneriikide peakonsulaatidest, kuid mitte Vene ametivõimudelt. «Usun, et õnnitlused veel tulevad,» ütles ta.
Konsul Pihkvas Urve Nõu andis eile intervjuu kohalikule telekanalile ning vastas küsimusele, kes on see kolmandik, kes ütles Eesti rahvahääletusel «ei» Euroopa Liidule ja millised on uued koostöövariandid. «Kindlasti tekib uusi ärivõimalusi,» kinnitas majandustaustaga Nõu.
Ent temagi polnud pidanud kordagi vastama sõnaga «aitäh» kohalike võimude euroõnnitlusele. «Ju nad arvasid, et niikuinii valib Eesti Euroopa Liidu kasuks ja see otsus polnud enam üllatus,» otsis ta ametliku vaikuse põhjusi.
Euroreferendum lõpetas siiski Moskva diplomaatilise vaikuse suhetes Tallinnaga: täna saabub Eestisse Vene siseminister Boriss Grõzlov, kes valmistab ette Venemaa patriarhi Aleksius II külaskäiku.
«See on arvatavasti siiski ajaline kokkusattumine, et rahvahääletuse järel saabub Tallinna Vene siseminister Grõzlov,» hindas Eesti suursaadik Moskvas Karin Jaani.
Erilennukiga saabuv Grõzlov, kes on ka Vene valitsuspartei liider, peab Eestis kõnelusi Moskvale alluva õigeusukiriku vara üle, et lõplikult sillutada teed patriarh Aleksius II visiidiks.
Need kaks külaskäiku ei pruugi poliitikaasjatundjate hinnangul siiski tähendada, nagu hakkaksid selle aasta jooksul Eesti-Vene suhted soojenema.