Reportaaž: ringkäik ajaloohõngulises Kaarli talumuuseumis

Kui te ei osta omale elamiseks just ordulossi või koli vanasse kloostrisse, on üsna ebatõenäoline, et leiate oma uuest majapidamisest sadade aastate jooksul tallele pandud vanu esemeid ning avastate, et tagasihoidliku elamise vanim hoone on üle 200 aasta vana.

Just nii juhtus aga Harald Lassiga, kes kolis 1963. aastal ehk täpselt pool sajandit tagasi Kaarli tallu Lahemaal. Koduväiks tulnud mees avastas, et talu on väga vana ning et seal leidub hulgalisti muinsusi, mis aegade vältel elanike poolt sinna toodud või seal koguni valmistatud.

Iidne laevaehitajate talu

Nimelt elas Kaarli talus mitu põlvkonda laevaomanikke ja laevaehitajaid, näiteks Soome juurtega Kaarel ja Tanel Romm, kes sealsamas Pedassaare neemel suuri kaubalaevu ehitasid ning ka nende osanikeks hakkasid. Nii on talu seinte vahel varjul nii mitmesaja aasta vanune uhket prouat kujutav purjelaeva käilakuju, mis kunagi laeva täävi külge ei jõudnud kui ka mitmeid laevade nimesilte, puidust välja nikerdatud kaunistusi kui tehnilisi detaile.

Lass on talus elatud poole sajandi jooksul seda korras pidanud ning muinsuskaitse abiga taastanud ja talust leitud mere ja laevadega seotud esemetest koostanud kollektsiooni hooldanud. Talu ait on praegugi täis laevadelt pärit kraami, mille hulgas on ankruid, pelisid, plokke, vintse ja köisi. Aidast võib leida nii vana laevaapteegi, kaalud, võrgud, võrguankrud, peremärgiga kasetohust võrgumärgid, nõud, astjad, karbid ja veel palju muid esemeid. Hoovil seisab aga vana köiekeerutamise masin, mille abiga sai ise laevade jaoks nii taglast kui kinnitusotsi valmistatud.

Lahemaa vanim hoone

Talu hooned on muinsuskaitse all, kaasa arvatud kelder ja jääkelder, mida on remondi käigus muinsuskaitse poolt ka korralikult taastatud. Samuti on uue katuse saanud 1745. aastal ehitatud viljaait, mis on vanim Lahemaal säilinud hoone koos selle sees olevate hiiglaslike viljakirstudega. Aida hiiglasliku ukseluku korpus on tehtud puust. Tagaseina palkide vahelt on peremees leidnud aga hiirte uuristatud süvendeid, milles olevad hiirepabuladki on sajandite vanused, mistõttu võiks needki naljatamisi muinsuskaitse alla võtta.

Omaette vaatamisväärsus on talu puukuur, mis ehitati sada aastat tagasi tollal lammutataud vanade laevade plankudest. Millegi pärast, ilmselt ruumipuudusel, rajati hoone ümber toona üsna kiitsaka männipuu, mis tänaseks on kasvanud küllaltki jämedaks põlismänniks. Sellega seoses on peremees pidanud vastu puud ulatuvat kuuri katusetala korduvalt lühemaks saagima.

Üks huvitavamatest hoonetest on veel riideiat, millele on aegade jooksul ette puuritud üsnagi mitu lukuauku ning silguait, kus praegu laiutab ka peamine muuseumikraami väljapanek.

Eakat Harald Lassi aitab muuseumi hoidmisel ja korrastamisel tema tütar.