Vabariigi valitsus kavatseb homme heaks kiita oma 2007. aasta kevadel maha pandud tegevusprogrammi vahekokkuvõtte ning selle järgi ollakse kõige rohkem hädas erinevate perepoliitika lubadustega.
Valitsusliit on enim hädas perepoliitika lubadustega
28. detsember 2009, 20:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui tervikuna on 321 punktist koosnevast ja 2007.-2011. aastani vältavast programmist osaliselt või täielikult täidetud 77 protsenti ehk 247 punkti, siis perepoliitika 17 tegevusest on täidetud kolm ja osaliselt täidetud kaks ehk ühtekokku on täitmise protsent 29.
Nii näiteks on omaaegsetest lubadustest ellu viimata isadele 14-päevase vanemahüvitise maksmine ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi, mitmed täiendavad toetused kolme ja enama lapsega peredele, vanemahüvitist saava vanema eest 13-protsendilise ravikindlustusmaksu tasumine ning kodus oleva vanema pensionikindlustuse koefitsiendi tõstmine.
Samuti ei suudeta lubatud mahus näiteks toetada lasteaedade ehitamist ja pole kehtestatud plaanitud 2000-kroonist riiklikku ringiraha.
Võrreldes teiste valdkondadega on perepoliitikas kõige enam just neid punkte, mis nõuavad riigilt uusi kohustusi, kuid majanduslangus on kaasa toonud riigieelarve kahanemise ja poliitikud varem lubatut ellu viia ei suuda.
Ka sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis, et omaaegsed lubadused olid sõltuvad eelarve kasvamisest ning paljude punktide elluviimist takistabki pelgalt rahanappus. Samas ei nõustunud minister, et hoolimata plaani nõrgast täitmisest oleks pere- ja rahvastikupoliitikaga kehvasti.
«Kui vaadata valitsuse pere- ja rahvastikupoliitika programmi kolme esimest eesmärki, siis need positiivne iive, sündimuse kasv ja eluea pikenemine ning kõik need on ka saavutatud,» lausus ta. «Kui vaadata sotsiaalvaldkonda tervikuna, siis see, et oleme suutnud säilitada erinevate toetuste mahu tänasel tasemel, on ülioluline.»
Täielikult on perepoliitika punktidest tegevusprogrammi kohaselt täidetud vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamine, hooldusperedele suurema toetuse andmine ning raha eraldamine erinevateks tegevusteks, mis aitavad tõsta keskmist aktiivset eluiga ja elukvaliteeti.
Teisteks vaeslapse osas olevateks valdkondadeks on palgapoliitika, mille neljast punktist on osaliselt täidetud kaks ning sotsiaal- ja tervisepoliitika, mille 29 punktist on täidetud 18. Samas näiteks välispoliitika 28 tegevusest on täielikult või osaliselt täidetud 27.
Osaliselt täidetud punktidena on arvestatud ka neid, kus seaduseelnõu on valitsuse poolt riigikogule esitatud, kuid ei ole parlamendis vastu võetud, kus planeeritud programm või tegevus on käivitatud, kuid planeeritust väiksemas mahus, kus valitsusliidu leppe üks punkt sisaldab mitut erinevat tegevust, millest osa on tänaseks ellu viidud, kuid osa mitte, ning ka neid punkte, mille täitmine eeldab pidevat tegevust nelja aasta jooksul.
Suur osa välispoliitika tegevustest on erinevate rahvusvaheliste suhete ja koostööde hoidmine ja arendamine. Sotsiaalpoliitikas on näiteks täitmata lubadus tagada ravikindlustamata isikutele juurdepääs perearstiteenusele.
Kokku on programmis 18 valdkonda ning enim täidetud valdkondade sekka kuuluvad veel rahvusvähemuste poliitika (92 protsenti plaanitud tegevustest), energiapoliitika (90), kaitsepoliitika (89) ja õiguspoliitika (89).
Kõige vähem täidetud valdkondade hulka kuuluvad lisaks varem nimetatud perepoliitikale, palgapoliitikale ning sotsiaal- ja tervisepoliitikale veel maaelu- ja regionaalpoliitika (67) ning kultuuripoliitika (67).