Ministeerium: kooli tugevust võiks mõõta põhikooli ja gümnaasiumi tulemusi kõrvutades

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson.
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson. Foto: Peeter Langovits

Kuna riigieksami tulemused annavad kooli tugevuse kohta väga ühekülgset informatsiooni, plaanib haridus- ja teadusministeerium tulevikus gümnaasiumihariduse taseme mõõtmisel põhikooli- ja gümnaasiumieksamite tulemused kõrvutada.

Ministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson ütles Postimehele, et riigieksam mõõdab ainult osa õppekava eesmärkidest ja oluline osa koolitööst jääb vaatluse alt välja. «Eksami fookus on piiratud ning gümnaasiumi hariduse laiemat spektrit eksam ei puuduta. Selleks, et mõõta kooli poolt õpilasele kaasa antavat lisandväärtust, tuleks siduda põhikooli ja gümnaasiumi eksamite tulemused.»

Tõnisson märkis, et tulemuste kõrvutamisel on võimalik registreerida, milline on õpilase tase gümnaasiumisse sisenemisel ja milline see on lõpetamisel. «Kui vaadelda kõikide õpilaste tulemusi, on võimalik öelda, milline mõju on õpilasele olnud gümnaasiumil.»

Ta lisas, et andmete kõrvutamise juures on praegu palju ohukohti. Näiteks võtavad osa gümnaasiume vastu ainult väga tugevaid põhikooli lõpetajaid. «Nad on kõige paremad ja kõige paremateks need õpilased ka jäävad.» Teiste koolide puhul on Tõnissoni sõnul võimalik hinnata kooli enda töö tõhusust.

Tõnissoni sõnul on ka praegu infosüsteemides antud andmed olemas, kuid nende kõrvutamiseni seni jõutud ei ole. «Vaatame, kas ja milliseid ohte seal veel on. Kas info annab objektiivse pildi.»

Samuti on küsitav praegu kõrvutatavate andmete objektiivsus - kui riigieksameid hinnatakse väljaspool kooli, siis põhikooli eksameid hindavad kooli enda õpetajad. «On neid, kes arvavad, et põhikooli eksameid peaks samuti hindama väljaspool kooli.»

Tuleval aastal peab gümnaasiumi lõpetaja tegema kohustuslikus korras senise ühe riigieksami asemel kolm – eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles