Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks ajakirjaniku allikakaitset reguleeriva eelnõu, mida paljud meediaasjatundjad on nimetanud justiitsminister Rein Langi katseks ajakirjandust keti otsa panna.
Valitsus kiitis heaks ajakirjaniku allikakaitset reguleeriva eelnõu
29. detsember 2009, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi hinnangul on «Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse» eelnõu eesmärgiks tagada ajakirjanikele õigus tugineda kohtumenetluses allikakaitsele.
Täna on ministeeriumi kinnitusel allikakaitse reguleeritud ainult ringhäälingus, kuigi see peab olema tagatud kõigile ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevatele isikutele. Eelnõuga laiendatakse ringhäälinguseaduse allikakaitse põhimõtet ka ülejäänud meediale.
Ministeeriumi teatel annab see ajakirjanikule õiguse talle informatsiooni andnud isiku andmeid mitte avaldada, sealjuures säilib kohustus hoida isiku identiteeti salajas, kui isik seda ise soovib.
Tsiviilkohtumenetluses kehtib allikakaitse ilma eranditeta. Kriminaalmenetluses hakkavad eelnõu kohaselt kehtima allikakaitse osas erandid - kui uuritakse kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust ning muul viisil tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud ning teatud kindlate II astme kuritegude puhul.
Ka ei rakendu vastav õigus kuue kuriteokoosseisu puhul, mis puudutavad andmete lekitamist või riigisaladuse avaldamist.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sandra Mikli sõnul on siin kooskõlastusringi käigus tehtud võrreldes eelnõu esimese versiooniga mõned muudatused, näiteks on sellest nimekirjast välja jäänud sõnumisaladuse rikkumine ja asutusesisese teabe edastamine.
«Arutluste tulemuse eri meediat esindavate organisatsioonidega tehti eelnõusse ka täpsustus, mille kohaselt peab kohus viimatinimetatud kuue kuriteo puhul kaaluma, kas ütluste andmiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi,» ütles Mikli.
Nende kuritegude puhul otsustab ütluste andmise kohus ning ajakirjanikku saab ütluste andmiseks kohustada ainult kohtu määruse alusel.
Lisaks tagatakse kriminaalmenetluse käigus ajakirjaniku läbiotsimisel kõrgem kaitse sarnaselt advokaadi- või notaribüroo läbiotsimisega. See tähendab, et läbiotsimist saab toimetada vaid eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
Samuti on eelnõu eesmärgiks tugevdada selliste isiklike õiguste kaitset, nagu on kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi, kahju õigusvastase tekitamise eest. Selleks muudetakse võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooni ning selle eesmärgiks on rahalise karistuse kaudu mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma.
Mikli sõnul võib siin näiteks tuua sellise juhtumi, kus ajaleht mõtleb mõne tuntud isiku kohta loo lihtsalt välja, mille tulemusel nende läbimüük oluliselt kasvab. Kohus mõistab küll kannatanule välja hüvitise moraalse kahju eest, kuid see hüvitis on väiksem, kui see kasu, mille väljaanne oma väljamõeldud looga teenis.
«Selle tõttu ongi vaatamata makstud hüvitisele selle väljaande jaoks kasulik ka tulevikus lugusid välja mõelda, sest see kahju, mida nad kannatanutele maksavad, on väiksem, kui laimuga teenitud kasum,» selgitas Mikli. «Eelnõu võimaldakski selliseid olukordi vältida.»
Meediaspetsialistid on justiitsministeeriumi initsiatiivil valminud eelnõud ägedalt kritiseerinud ning märkinud, et Eestis ei ole allikakaitsega mingeid probleeme ja vajadus uue seaduse järele puudub. Spetsialistide hinnangul muudab uus seadus allikate kaitsmise vastupidi raskemaks.
«Täna ei ole ajakirjanikul tegelikult mingit õigust keelduda kohtumenetluses ütluste andmisest ning teda saab selle eest ka karistada,» märkis aga justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sandra Mikli. «Asjaolu, et seda siiani juhtunud pole, ei kujuta endast mingit tagatist, et see tulevikus juhtuda ei võiks.»