Riigieksamite statistikat uurides torkab silma, et inglise keele eksami tulemus on läbi aastate olnud kõrgem kui eesti keelel, asjatundjate sõnul ei tähenda see aga sugugi, et Eesti noored oskaksid inglise keelt emakeelest paremini.
Miks on inglise keele riigieksami tulemus püsivalt eesti keele omast parem?
19. september 2013, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu oli eesti keele riigieksami tulemus keskmiselt 62,4 punkti, inglise keele eksami oma aga 72 punkti, võõrkeeles on rohkem punkte saadud ka kolmel varasemal aastal.
Õppekavades erinevad eesmärgid
Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete konsultant Asso Ladva selgitas, et kahe eksami tulemusi ei saa omavahel võrrelda, sest riiklik õppekava seab neis ainetes täiesti erinevad eesmärgid.
«Üks on ikkagi emakeeleõpe, see on omaette keeleoskustase ja teine on võõrkeeleõpe, mille puhul juba õppekava eeldab, et ei pea jõudma emakeele tasemele,» kommenteeris Ladva. Tema sõnul võib omavahel võrrelda inglise, saksa, vene ja prantsuse keele riigieksamite tulemusi, aga mitte emakeele ja võõrkeele eksamit, kuna juba ülesandedki on nende kahe puhul täiesti erinevad.
«Põhimõtteliselt võib võrrelda niimoodi, et kui näiteks kaks koolijütsi teevad matemaatikaülesannet ja ühel on ainult liitmine ja lahutamine ja ta saab viie, aga teisel on trigonomeetrilised võrrandid ja ta saab nelja, siis ei saa ju öelda, et see esimene tegelane, kes ainult liitis-lahutas, oskab matemaatikat paremini kui teine,» tõi Ladva näiteks.
Inglise keele eksam pole kohustuslik
Riigieksameid koordineeriva SA Innove kommunikatsioonijuht Kristi Koort tõi välja ka selle, et erinevalt inglise keelest peavad eesti keele eksamit tegema kõik koolilõpetajad. «Inglise keele riigieksam on valikeksam, seega teevad seda need noored, kes tunnevad end inglise keeles tugevalt,» ütles ta. «Eksamitulemusi saaksime võrrelda vaid siis, kui mõlemat eksamit teeksid kõik gümnaasiumilõpetajad – valim oleks siis sarnane.»
Ministeeriumi ja SA Innoveseisukohta jagavad ka õpetajad – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juht Aime Klandorf ütles, et eksamite tulemused pole võrreldavad ja inglise keele kõrgema punktisumma põhjusi otsida on mõttetu. Ka tema tõi välja, et inglise keele eksam on erinevalt emakeele eksamist valikuline.
«Ligi 1400 õpilast ei valinud inglise keele riigieksamit gümnaasiumi lõpetamiseks, seega oletan, et nemad ei tundnud end inglise keeles kõige paremini toime tulevat. Kui inglise keeles oleks vaja teha selline eksam nagu eesti keeles, kasutades samalaadset hindamisjuhendit tööde hindamiseks, oleks tulemus samuti hoopis teine,» rääkis õpetaja.
Õpetaja: eksamite raskusastet on keeruline võrrelda
Klandorfi sõnul ei saa järeldada, et Eesti õpilased oskaksid inglise keelt emakeelest paremini. «Saksa ja prantsuse keele eksami keskmised tulemused ületasid inglise keele eksami tulemusi. Me ei saa siin teha järeldust ega üldistust, et gümnaasiumilõpetajad oskavad prantsuse ja saksa keelt paremini kui inglise keelt,» ütles Klandorf.
Küsimusele, kas madalam tulemus võiks tähendada, et eesti keele eksam on liiga raske, vastas õpetaja, et eksamite raskusastet on keeruline hinnata. «Kas bioloogia- ja geograafiaeksamid on siis kõige raskemad? Nende keskmised tulemused olid kõige madalamad,» viitas ta, et võrdlusi teha on raske.
Eesti ja inglise keele riigieksamite tulemused
2013 – eesti keel 62,4 punkti, inglise keel 72 punkti
2012 – eesti keel 62,8, inglise keel 68,6
2011 – eesti keel 59,2, inglise keel 72
2010 – eesti keel 58,6, inglise keel 69,3