Maanteeamet hindab jõulutuisuga toimetulekut heaks

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rain Hallimäe
Rain Hallimäe Foto: maanteeamet

Lumesajust ja libedusest liiklusohtlikud maanteed panid pühade ajal suure osa autojuhtidest pead kratsima - lumetõrjujaid oli siin-seal küll näha, kuid töö tulemus tekitas  tuska.


Postimees.ee üleskutsele pühadeaegseid teemuljeid jagada vastas ligi 200 inimest. Tagasisidet tuli üle-eestiliselt, arvamused kõikusid seinast seina. Laita saavad Pärnumaa teed ja Otepää, Ida-Viru ja Põlvamaa. Kiidusõnu jagub Haapsalule, Sakule, Rõngule.

Üks lugeja nuriseb ka selle üle, et teed lükatakse liiga puhtaks, nii et kruus väljas ja talvine sõidurõõm täitsa kadunud. Teine lugeja nendib aga, et võrreldes naaberriikidega pole talvistel Eesti teedel häda midagi.

Postimees.ee küsimustele teede talihoolduse kohta vastas maanteeameti teehoiu osakonna juhataja Rain Hallimäe.

Kui palju inimesi olukorda maanteedel igapäevaselt jälgib?

Talihooldust Eesti riigimaanteedel korraldavad hooldeettevõtjad, kes on kohustatud teeseisundi üle pidevat järelevalvet tegema. Kohapealne otsustaja ja talihoolduse korraldaja on valvemeister, ööpäevaringne valve on ka maanteeinfokeskuses, kus infospetsialist võtab vastu hooldeettevõtjate poolt laekuvat infot teede seisukorra ja muutuste kohta ja edastab seda meediale ja liiklejatele ning annab ka tagasisidet hooldeettevõtetele.

Hooldeettevõtjate lepingulist järelevalvet, sealhulgas tee seisundi üle teevad tellijapoolselt järelevalve spetsialistid. Praegusel internetiajastul saame üldise pildi tee seisukorra kohta suvalisest kohast ega pea talihoolde tööd korraldama kontorilaua taga istudes või garaažis tehnikat välja saates. Kuid võib öelda, et ebastabiilsetes ilmaoludes jälgib maanteede seisundit ligikaudu 50 teemeistrit üle Eesti.

Kuidas jõuab info teemeistriteni?

Teemeister tugineb oma töös ilmateadetele, visuaalsetele vaatlustele, maanteedel liikuvatele patrullidele, teeilmajaamade andmetele ja teekaamerate piltidele ning samuti liiklejatelt laekunud infole. Hooldealaste otsuste langetamisel on kõige olulisemaks siiski teemeistri enda kogemus.

Kui palju sahku-masinaid nädalavahetusel väljas oli? Lugejad kurdavad, et siin-seal olid olud nigelad ja teehooldajaid ei olnud kusagil näha.

Eesti maanteedele on kehtestatud erinevad seisundinõuded. Mida suurem liiklus, seda kõrgemad on nõuded, ehk seda sagedamini toimub hooldus. Hooldeettevõtjatelt ei nõuta rakendatavate masinate arvu. Maanteeamet tellijana nõuab, et vastavale maanteele kehtestatud nõutav seisund oleks tagatud. See, kui palju mingil hetkel hooldetehnikat näha on, ei ole talihoolduse puhul kvaliteedi näitaja. Kaasaja hooldemasinad liiguvad suurel kiirusel ja katavad puistamisel ühe laadimisega pika vahemaa.

Suurusjärgust rääkides võib öelda, et maksimaalselt võis olla rakendatud 120-130 talihoolde masinat.

Eeldatavasti on teemeistritel oma tööpiirkonnad, kas vajadusel saab piirkondi muuta, mujalt appi tuua? On seda tehtud sel talvel?

Piirkondi ei ole vajadust muuta. Iga ettevõtja on valmis erinevateks oludeks oma piirkonnas. Tehnika ühe ettevõtja hooldepiirkonnast teise ümbersuunamine võib põhjustada kaose.

Raskendatud sõiduolude puhul kaasatakse tehnikat lisaks tavapärasele väljastpoolt juurde, näiteks teedeehitusettevõtjatelt. Sellel talvel nn raskendatud teeoludega piirkondi ei ole välja kuulutatud.

Kuidas hindate viimaste päevade olukorda teedel ja maanteeameti osa teeolude parandamisel?

Hindame üldiselt heaks. Ilmastikust tingitult ei ole teeolud ja nende tagamine võimalik üle Eesti alati ühtlasena, aga tervikuna maanteevõrgu sõiduolud tagati head. Probleeme esines väiksematel teedel.

Kas töötasite täiel koormusel või on hullemateks tuiskudeks veel varu?

Äsja möödunud jõulude aegne tuisk oli talvele tavapärane. Selliste olukordadega tullakse toime. Ekstreemsete olude puhuks nagu aastatagustel novembrilõpu päevadel, ei pruugi hooldeettevõtjate käsutuses olevast tehnikast jätkuda ja aega kulub rohkem. Majanduslikult ei ole otstarbekas osta kallist hooldetehnikat varusse igaks juhuks seisma.

Kas nõutud seisunditasemeist suutsite kinni pidada?

Jah.

Kui suured rahvahulgad lähevad taas autodega liikvele ja teeolud äärmiselt halvad ning kiiret paranemist ei ole loota, siis mida soovitate juhtidele?

Teel olles tasub alati kuulata raadiote uudistesaateid, kuhu maanteeamet annab edasi endale teadaoleva informatsiooni tee- ja sõiduoludest ning võimalikest takistustest riigimaanteedel. Talvisel ajal tasub juba enne teeleminekut jälgida maanteeinfot kas raadio või meie kodulehe vahendusel. Suurte tuiskude või libeduse hoiatuste puhul tuleks alati oma sõidu vajalikkus läbi mõelda, arvesse võttes enda varasemaid kogemusi, auto varustatust nõuetele vastavate rehvidega ja planeerida rohkem aega sihtkohta jõudmiseks, sest sõiduolud võivad olla lumesaju ja -tuisu ajal väga muutlikud.

Infot tee- ja sõiduolude kohta riigimaanteedel jagab ja võtab vastu maanteeinfokeskus mobiiltelefonilt helistajale tasuta lühinumbril 1510 ööpäev läbi. Samuti saab infot maanteeameti veebilehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles