Nelja sõbra ideest sünnib Tartu maratoni monument

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu suusamaratoni mälestusmärgi konkursi võidutöö mõtlesid välja Lembit-Kaur Stöör (vasakult), Ülo-Tarmo Stöör, Risto Tali ja Rait Siska.
Tartu suusamaratoni mälestusmärgi konkursi võidutöö mõtlesid välja Lembit-Kaur Stöör (vasakult), Ülo-Tarmo Stöör, Risto Tali ja Rait Siska. Foto: Toomas Huik

Pool sajandit tagasi, 16. jaanuaril 1960 tegid Emajõel startinud suusatajad ajalugu. Toonane pigem matk kui võidu kihutamine Tartust Käärikule kasvas kuulsaks Tartu suusamaratoniks ning saab peagi mälestusmärgi.



Suusatreenerite Erna ja Herbert Abeli käealuste algatusest on kujunenud Eesti suurim talispordiüritus, mis toimib magnetina ka piiri taha. Seda talvist eneseületuslikku pingutust nõudvat suursündmust on ülevuse ja rahvarohkuse tõttu nimetatud ka spordirahva laulupeoks.



Eesti esimese üldlaulupeo paika Narva mäel Tartus tähistab skulptor Mati Karmini kavandatud mälestuskivi.



Spordirahva laulupeo ehk Tartu maratoni monumendi konkursi võitsid 38 võistlustöö hulgas kavandiga «Rutt» neli sõpra – kaks arhitekti ja kaks seppa.



Arhitektid ja sepad


Arhitektid on vennad Stöörid ning sepad Rait Siska ja Risto Tali. Nende ühine «Rutt» kujutab endast esimese suusamaratoni stardipaiga juurde Emajõe äärde, praeguse ööklubi Atlantis vastaskaldale rajatavat keerulise kujuga seina.



Seina kuju järgib praegust maratonirada nii horisontaalis (pikkus, suund) kui ka vertikaalis (kõrgus), see on raja profiili ja suuna diagramm. Ühtlasi tekitab mälestusmärk kaldahaljastusse väikese väljaku.



Autorite kava kohaselt saab seal teha väiksemaid üritusi ja välja panna näitusi ning niisama aega veeta.



Sellise mälestusmärgi idee tekkis kahe arhitekti ja kahe sepa peades äkitselt, kuid pärast pikki arutelusid.



«Algusest peale oli kaks tugevat mõtet, mis suunas liikuda: kujutada massi või maratoni rada,» meenutas Ülo-Tarmo Stöör. «Kuni viimase õhtuni ei olnud me valinud üht ega jätnud teist. Istusime neljakesi laua ääres ja arutlesime, skitseerisime, vaidlesime. Äkki jõudsime lahenduseni!»



Neljale sõbrale hakkas järsku meeldima idee, et rada iseloomustav sein lõikab pinnasesse ja tekitab enda sisse väljaku, mis on lisaväärtus jõe ääres jalutajatele.



«Maratoniraja kõrguste muutuse visualiseerimine tundus põnev idee,» märkis Ülo-Tarmo Stöör. «Raja kulgu saab vaadata kaardilt. Kõrguse muutuse kohta saab joonistada graafikuid. Kui panna need kaks kõverat kokku ja kujutada seda ruumiliselt, on see midagi, mida inimsilmaga ei ole võimalik looduses nii ülevaatlikult näha.»



Neljast noorest autorist on seni oma loomingut saanud Emajõelinna suunata vaid üks – Risto Tali.



«Minu varasematest töödest on Tartus Jaani kiriku mälestustahvlid ja 12 trummist koosnev installatsioon, mis on Vanemuise teatrimaja ees seisva Eduard Tubina kuju juures,» ütles ta.



Tartu monumendid


Emajõelinn on viimasel ajal peaaegu igal aastal saanud vähemalt ühe suure ja kõneka mälestusmärgi. Viimati eemaldati kate uuelt silmapaistvalt monumendilt mullu detsembri algul, et avada Eesti esimese haridusministri ja eestikeelse ülikooli rajaja Peeter Põllu monument (skulptor Ekke Väli ja arhitekt Ain Rööpson).



«Tartus on väga palju kujutavaid skulptuure ehk büste postamendil ja täispikkuses kujusid. Rajaprofiil on midagi uut Tartu mälestusmärkide hulgas,» ütles linnaarhitekt Tiit Sild. «Ma hindan ka arhitektuuriteostes just uuenduslikku poolt, mis toob maailma tuuli Tartusse ja kogu Eestisse.»



Maratoniveteran


Esimesest maratonist pool sajandit tagasi võttis teiste hulgas osa kahekordne Eesti meister mäesuusatamises ja hilisem füsioloogiaprofessor Selma Teesalu.



Muide, tema abikaasa Kive-Josif Michelson kui mõistliku tempo hoidja sai ülesande asuda esimeses stardis Emajõe jää peal suusatajaterivi etteotsa.



«Väljavalitud kavandit ma ei kommenteeri,» ütles professor Selma Teesalu. «Kokkuvõttes on siiski väga hea, et maratoni mälestusmärk püstitatakse, aga sinna kõrvale peab ilmtingimata tulema plaat Erna ja Herbert Abeli bareljeefiga, nagu meie, esimesest maratonist osavõtnud, viis aastat tagasi ideena välja pakkusime ja selleks ligemale 2000 krooni kogusime.»



Ajutine mälestusmärk


Maratoni mälestusmärgi kavatseb klubi Tartu Maraton avada aastal 2011, kui antakse suusamaratoni 40. start. Klubi juhatus tahab aga ka juba vähem kui kolme nädala pärast tähistada 50 aasta möödumist esimesest lähtest, kusjuures abiks on mälestusmärgi nelja autori ühised ajupingutused.



Mõned ideed on juba paberile pandud. Autorite sõnul on tegemist ajutise monumendiga, mille idee on kantud võidutööst, kuid tegemist ei ole võidutöö minivariandiga.



Maratoniklubi juhatuse esimees Indrek Kelk ütles, et kroonid ajutise mälestusmärgi püstitamiseks tulevad esimese maratoni 50. aastapäeva tähistamise eelarvest.



«See on suhteliselt väike raha võrreldes aasta pärast püstitatava mälestusmärgi eelarvega. Projekti autoritel on selleks välja käidud 1,6 miljonit krooni,» ütles ta. «Kui projekt täielikult valmis saab, hakkame ehitajat otsima ja läbirääkimisi pidama. Meie väike lootus on, et saame väheke odavamalt.»



Eelolevale 39. maratonile, mille start on 21. veebruaril, käib praegu registreerumine. Suusahuvilisi inimesi on Kelgu meelest juba praegu üllatuslikult palju.



«Meile on kõige paremaks reklaamitegijaks lumi,» põhjendas Kelk.


Esimeseks registreerimisvooruks detsembri keskel teatas oma tulekust pärast 1980. aastaid rekordarv osavõtjaid – peaaegu 4000. Praeguseks on end kirja pannud 4227 huvilist.



Saavutusi ja seoseid Tartuga


•    Ülo-Tarmo Stöör: Eesti Vabariigi Läti suursaatkonna uue hoone arhitektuurse lahenduse ideekonkursi võit kahasse vend Lembit-Kaur Stööriga ning seejärel ühise arhitektuuribüroo Öö-öö Arhitektid rajamine.


•    Lembit-Kaur Stöör: koos Tõnis Kimmeli ja Andrus Kõresaarega Tallinna sünagoogi projekteerimine.


•    Rait Siska ja Risto Tali: kahekesi valmistatud serveerimisalused, millega esitleti Eesti toitu maailma kõige suuremal gurmeekokkade konkursil Bocuse d`Or 2009; 54 esemest kaks suurimat on Damaskuse terasest kandikud mõõtudega 110 x 70 cm.


•    Ülo-Tarmo Stöör: isiklikke suhteid Tartuga peaaegu pole.


•    Lembit-Kaur Stöör: Tartus elavad mõned sõbrad, keda saab aeg-ajalt külastada.


•    Rait Siska: Tartus elavad mõned armsad ja olulised sugulased.


•    Risto Tali: aastaid on isa käe all pereettevõttes Ana valmistanud Tartu suusamaratoni medaleid, eelmisel aastal võttis koos Rait Siskaga osa suusamaratoni nii pikast kui ka pooldistantsi stardist. Tõsi küll, lõpuni nad ei jõudnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles