Riik jagab oma nõuded algajatele kohtutäituritele

Veiko Pesur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüüpilisemaid avalikke nõudeid on parkimistrahv.
Tüüpilisemaid avalikke nõudeid on parkimistrahv. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Justiitsministeeriumis valminud määrus kehtestab esmakordselt reeglid avalik-õiguslike nõuete jaotamisele, mis peaks vähendama korruptsiooniohtu ning aitama uutel kohtutäituritel ametiaja alguses bürood käivitada.


Ministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna nõuniku Maret Saankülli sõnul peab määrus tagama, et ühe kohtutäituri kätte ei koguneks avalik-õiguslikke nõudeid sellisel hulgal, mida täitur enam täita ei suuda.

«Kuna kohtutäituril ei ole õigust loobuda nõuetest, mis talle täitmiseks saadetakse, siis on kujunenud välja olukord, kus suur hulk täitmisasju on koondunud kitsa ringkonna kohtutäiturite kätte,» ütles Saanküll. Tulenevalt suurest töökoormusest ei ole need täiturid võimelised võlgnevusi piisavalt kiiresti sisse nõudma ja avalik-õiguslikud nõuded võivad nii aeguda.

Töö kuni kaheks aastaks

Muudatuse eesmärk on ka tagada, et uued kohtutäiturid saaksid tööd ning ei läheks pankrotti. Kuna kohtutäituritel ei ole õigust ennast reklaamida, siis on Saankülli sõnul alustaval kohtutäituril väga raske iseseisvalt tööd leida.

Samal ajal peab kohtutäitur tasuma ise kõik kulud, mis kaasnevad võlgnevuste väljanõudmistega, tasu saab ta aga pärast seda, kui nõue on kätte saadud. Kahe aastaga peaks kohtutäitur olema suuteline endale kujundama oma kliendibaasi, mille põhjal edasi tegutseda.

Praegu avalik-õiguslike nõuete jaotamiseks reegleid kehtestatud ei ole, mistõttu praktikas saadab sissenõudja nõuded täitmisele endale meelepärasele kohtutäiturile, see aga tekitab korruptsiooniohtliku olukorra. «Praegune olukord, kus iga asutus valib ise, kellele oma avalik-õiguslikke nõudeid täitmiseks saata, ei ole piisavalt läbipaistev. Ei ole selget süsteemi, mille alusel nõuded ühele või teisele kohtutäiturile saadetakse,» rääkis Saanküll.

Põhitöö käib teiste nõuetega

Avalik-õiguslike nõuete jaotamises alustavatele kohtutäituritele ei ole ministeeriumi hinnangul midagi uudset, sest ka praegu tegutsevad täiturid ei alustanud tühjalt kohalt. «Kui 2001. aastal toimus reform ja kohtutäituritest said vabakutselised, jaotati täitevosakondade menetluses olevad nõuded alustavate kohtutäiturite vahel, et nendel oleks tegevuse alustamisel tööd,» ütles Maret Saanküll.

Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali sõnul on kohalike omavalitsuste ja riigi nõueteks näiteks parkimistrahvid, kuid nende nõuete osatähtsus tema töös erilist kaalu ei oma. «Meil need probleemiks ei ole, nõudeid jagatakse kõigile võrdselt,» kinnitas ta.

Ka selle vastu, et nõuete puhul hakatakse eelistama alustavaid täitureid, ei ole Rosenthalil midagi. «Ainult nendest nõuetest arvatavasti ei piisa, et keegi endale jalad alla saab, avalik-õiguslikud nõuded ei ole atraktiivsed, täiturite põhitöö käib ikka teiste nõuetega.»

Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles