Kalev Kallemets: kuidas muuta volikogu mõttekaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Kallemets
Kalev Kallemets Foto: Peeter Langovits

Tallinna linnavolikogu liige Kalev Kallemets (Reformierakond) esitab neli ettepanekut, kuidas korda muuta nii, et Tallinna linnavolikogu muutuks praegusest formaalsest kummitemplist võimekaks ja sisuliseks ja töötavaks koguks.

Kohalike omavalitsuste valimiskampaania kõrval väärib ka üks keerulisem teema arutlust. Nimelt küsimus sellest, mis asi see linnavolikogu on, mida see teeb ja kui oluline see sisuliselt on. See määrab, kas demokraatia Tallinnas toimib tõhusalt või on demokraatia rohkem meeldiv mõttekujund. (Taustaks: antud teemapüstitus Reformierakonna valimisplatvormis puudub.)

Elu on näidanud, et Tallinna linnavolikogu on küllalt tähtsusetu, formaalne kummitempel. Sisulisi arutelusid, kus püütakse enam kui pinnapealselt leida volikogus häid lahendusi, toimub harva. Osalt tuleneb see praegusest ühe erakonna valitsemisest, kuid osalt peegeldab üldiselt kehva seisu täitevvõimu ja seadusandva võimu lahususes. Kui täitevvõimu võimekus ja võimukus domineerib seadusandliku üle ehk erakonna juhid, ametisse nimetamised, kompetentsus, raha juhtimine on väga domineerivalt täitevvõimu poolel, on tasakaal paigast ära.

Põhimõtteliselt peaks meil kehtima võimude lahusus, kus linnavalitsus on valitav ja vastutav volikogu ees. Viimasel enam kui neljal aastal on see suhe olnud Tallinna linnas kindlasti vastupidine. Seejuures on süsteemseid elemente, mida peaks tulevikus olema võimalik parandada.

Täna tegeleb volikogu peamiselt linnavalitsuse koostatud õiguslikku vormistamist vajavate eelnõudega ning opositsiooni poolt esitatud arupärimistega, mis on üpris nõrk meede omada ülevaadet linnavalitsuse tegevusest.

Vingumist on tihti niigi palju, seega esitan mõtlemiseks ka mõned ettepanekud, mis mõnevõrra vähendaksid linnavolikogu võimetust ja võimutust linnavalitsuse suhtes ning annaks ehk tulevikus kodanikele enam motivatsiooni Tallinnas volikogu valima minna.

1. Volikogu kodukord peab võimaldama võimalikult põhjalikult ja tagajärgi omavalt arutada (linnavalitsuse suunise ja ettekirjutuseta) ekspertide ja valdkonna huvigruppidega ülelinnalise tähtsusega konkreetseid küsimusi nagu liikluskorraldus, heakord, linnaplaneerimine, hariduskorraldus ja kommunaalmajandus.

2. Komisjonide töö tuleb põhjalikumalt korraldada, tagades vahendid sõltumatute analüüside tegemiseks. Täna on vaid ametite tarkus ja vähe sõltumatuid analüüse. Komisjonide töösse peab liikmelisusega kaasama valdkondade huvigruppe ja asjatundjaid. Volikogu otsuse eelnõudele peavad lisanduma mõjuanalüüsid ja eelnema asjassepuutuva ühiskonna osa kaasamine.

3. Palju enamad juhtivad linna ametnikud tuleks valida volikogu poolt ilma linnavalitsuse ettepanekuta ning asjakohase kandidaatide valiku protseduuriga.

4. Ülelinnaliselt tähtsate küsimuste arutelu täiskoosolekul peaks toimuma sellise kvaliteediga, et saavutatakse linnakodanike, ekspertide ja huvitatud osapoolte osalusel seisukohti, mis viivad elu edasi. Selliseid arutelusid ei asenda linnavalitsuse agenda ja esinejatevalikuga visioonikonverentsid. Seda ei asenda samuti ühe või teise erakonna arvamusküsitlused – demokraatia kvaliteedi määrab lisaks arvamuste kvantiteedile ka nende kvaliteet.

Kaalumist väärib Helsingi ja Stockholmi linnavalitsemise mudel, kus linnavalitsuses on proportsionaalselt valmistulemusega esindatud nii opositsioon kui kaolitsioon. Seega on väiksem arv palgalisi isikuid, kes suudaks efektiivselt, osalusega linnavalitsuse igapäevases töös teostada kontrolli koalitsiooni üle. Helsingi linnavalitsus on näiteks volikogu proportsionaalsuse järgi erakondade vahel jaotatud 15 kohaga, kui volikogu on 85-kohaline. Stockholmi valitseb samuti proportsionaalselt valimistulemusega 13-liikmeline linnavalitsus ja 101-liikmeline volikogu.

Võimalik, et volikogu ja linnavalitsuse võimu ja võimekuse tasakaalutus on probleem ka mõnes teises Eesti omavalitsuses, kuid kuskil pole see ilmselt nii tugev kui Tallinnas. Osutatud probleemi valguses näib täiesti põhjendatud arutelu varemgi teemaks olnud pealinna seaduse üle. Tänane seis Tallinna volikogus on kehv ja väärib parandamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles