Lugeja kiri: veel kord salatsevast piirileppest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Vastuseks hr Marti Väärtnõu murele piirileppe küsimuses (Nõmme Sõnumid, 6.09) kirjutab välisminister Urmas Paet, et «Eesti ja Venemaa vajavad selgelt fikseeritud riigipiiri» (Nõmme Sõnumid, 20.09).

 Riigipiiri vajalikkuses ei kahtle keegi. Samuti ei vaidle vist keegi vastu väitele «mida vähem meil on Venemaaga lahtisi ja lahendamata suuri küsimusi, seda parem». Hr Paeti selgitused uue piirilepingu vajadusest pole aga kuigi veenvad. Välisministrile teeb muret, et «praegune ajutine lahendus on töötanud rahuolukorras, ei pruugi tähendada, et see töötaks ka keerulisemates olukordades». Keerulisema olukorra all mõistab välisminister vist sõda?

Kas «õiguslikult reguleeritud riigipiir» on kunagi ajaloos olnud ründavale poolele tõkkeks? Kõige vaieldavam on aga lause «Piirilepete jõustumine on normaalne areng, mitte meile kellegi poolt peale surutud toiming.» Kui nii, miks on siis meie idapiir seal, kus see praegu on? Kuidagi ei õigusta seda ka mõlgutus: «Kui Venemaa huvi oma piiri õiguslikult kindlustada ja meie huvi oma piiri õiguslikult kindlustada langevad kokku, siis see ongi ainus võimalik alus läbirääkimisteks ja tulemusteni jõudmiseks.»

Meie huvid ei lange ju kokku ja ka läbirääkimisi ju pole! Ei muuda ju piiri meile ebasoodsat paigutust mingil määral sobivamaks välisministri väide, et «lepingute tekst on täienenud selge kinnitusega, et lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi».  Võib-olla oleme tõesti sunnitud piirilepinguga nõustuma. Aga väita, et «tegu on kõige avalikumate läbirääkimistega, milles välisministeerium kunagi osalenud», tundub küll liialdusena ja varju heitmisena poliitikutele, kes neis läbirääkimistes enne ja nüüd osa on etendanud.  Kui me ei taha, et meie järeltulijad tänapäevaseid poliitikuid lühinägelikeks või isegi võõra võimu käsilasteks peaksid, on tingimata vaja avalikustada, milliste ähvardustega meie riigile ja rahvale (või ka poliitikutele personaalselt) on Venemaa saavutanud nii kassikullakarvalise heakskiidu meile täiesti sobimatu piirijoone õiguslikuks piiriks muutvale lepingule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles