Avaliku teabe kättesaadavus riigiasutustes paraneb

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PPA koduleht
PPA koduleht Foto: Ekraanitõmmis

Andmekaitse inspektsioon (AKI) uuris 43 riigiasutuse läbipaistvust ehk vaadati, kui palju ja selgelt jagavad ministeeriumide ja ametite-inspektsioonide kodulehed avalikku infot ning kui korras on nende dokumendiregistrid.

Muu hulgas hinnati veebilehe kasutamise ja teabe leidmise lihtsust, teabe olemasolu asutuse tööaja ja vastuvõtu korralduse kohta, palgaandmete olemasolu. Lisaks näiteks seda, kui ligipääsetavad on dokumendiregistris olevad dokumendid ja kas nende AK (asutuse siseseks kasutamiseks) märge on õigustatud.

Kõige eeskujulikumad olid põllumajandusministeerium, ravimiamet, riigikantselei ja riigikontroll, saades kümnest punktist kümme. Kõige kehvemini esines politsei- ja piirivalveameti (PPA), mis kogus vaid kuus punkti – puudu oli asutuse poole läbi veebilehe pöördumise võimalus, dokumendiregistri otsingumootor ning piiranguta e-kirjadele ei võimaldatud ligipääsu ja AK märke olemasolu dokumentidel polnud alati põhjendatud.

Kokku olid kasutajatele kõige ebasõbralikumad 23 riigiasutuse kodulehtedel olevad dokumendiregistrid, kus suurimaks probleemiks oli halvasti töötav otsingumootor. 20 asutust ei võimaldanud piiranguta e-kirjadele.

AKI järelevalveosakonna peainspektor Elve Adamson tõdes, et teabe kättesaadavus paraneb. «Tänavu sai neli riigiasutust ühtemoodi maksimumpunktid. Inspektsiooni nõukoda valis kõige läbipaistvamaks riigiasutuseks nende seast riigikontrolli.»
Kokkuvõttes olid tänavused tulemused märkimisväärselt paremad kui mullused. Kui eelmisel aastal oli 16 riigiasutust mille veebileht ei olnud kõige kasutajasõbralikum, siis tänavu oli neid vaid kaheksa. «Asutused on väga põhjalikult lähenenud kohustusele avalikustada teavet oma võrgulehel,» ütles Adamson.   

Adamson märkis, et AKI seire peamine eesmärk on parandada ligipääsu avalikule teabele ja juhtida asutuste tähelepanu vajaka jäämistele. «Kui teavet võrgulehele panna, siis peab see hästi läbimõeldud olema. Enamik kasutajaid ei ole kursis asutuste eripärade ega süsteemiga, kuidas võrgulehed ehitatud on. Ka neile peab info olema kättesaadav.»

Adamsoni sõnul on kasutajasõbralikumatel lehtedel info lahterdatud vastavalt info tarbijale või on kodulehel riba, kus kõik avaliku teabe seadusega nõutu on leitav.

AKI viis seire 43 riigiasutuse hulgas läbi septembri esimesel nädalal.

Parimad ja kehvemad näited:

Kuigi AKI nimetas seiret valgusfooriprojektiks, ei saanud ametid punase värvi väärilisi numbreid.

AsutusKokku punkte
Põllumajandusministeerium10
Ravimiamet10
Riigikantselei10
Riigikontroll10
Haridus- ja Teadusministeerium9,75
Justiitsministeerium9,75
Riigikohus9,75
Õiguskantsleri Kantselei9,75
Veterinaar- ja Toiduamet9,5
Põllumajandusamet9,25
Konkurentsiamet9,25
Tarbijakaitseamet9,25
Sotsiaalministeerim9
Kultuuriministeerium9
Sotsiaalkindlustusamet9
Kaitseressursside Amet9
Riigiprokuratuur9
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium8,75
Rahandusministeerium8,75
Välisministeerium8,75
Tehnilise Jäelevalveamet8,75
Andmekaitse Inspektsioon8,75
Tööinspektsioon8,75
Keskkonnaministeerium8,5
Statistikaamet8,5
Maa-amet8,5
Veeteedeamet8,5
Keskkonnainspektsioon8,5
Rahvusarhiiv8,5
Maanteeamet8,25
Riigi Infosüsteemide Amet8,25
Keskkonnaamet8
Maksu- ja Tolliamet8
Terviseamet8
Kaitseministeerium7,75
Lennuamet7,75
Päästeamet7,25
Muinsuskaitseamet7
Patendiamet7
Keeleinspektsioon7
Siseministeerium6,75
PRIA6,75
Politsei- ja Piirivalveamet6
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles