Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) aseesimees kaitseminister Jaak Aaviksoo rõhutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, milles kutsus üles partei juhtimissüsteemi muutma ning erakonna sihte selgemalt määratlema, et just aatelisus eristab IRLi lubaduste- ja projektiparteidest.
«Oleme alalhoidlik aateühendus, mis põhineb konservatiivsel ilmavaatel, alalhoidlik ilmavaade eristab meid nii liberaalsest kui sotsiaaldemokraatlikust ideaalist,» kirjutas Aaviksoo, kelle nimega on viimastel aegadel spekuleeritud seoses võimaliku kandideerimisega Mart Laari vastu IRLi esimehe kohale peatsel erakonna üldkogul, erakonnakaaslastele.
Aaviksoo ise on jutte erakonna esimeheks kandideerimisest tõrjunud.
«Seisame uue, 2010. aasta lävel, mis sillutab teed riigikogu valimistele 2011. aastal. Meie sihiks on valimisvõit, kui mitte 2011. siis hiljemalt 2015. aastal,» rõhutas Aaviksoo.
Ta toonitas, et võita võib see, kel on ühtsus oma ridades ning usaldusväärse partneri maine.
Aaviksoo esitab 13 teesi, mis peaksid erakonna ilmavaadet selgemalt piiritlema. Teesides on juttu kodanikuühiskonnast; kodanikupõhisest riigikaitsest; kohaliku identiteedi ja omavalitsuste tugevdamisest; õhukese ja paksu riigi vastandamise ekslikkusest; haridusest; abielu, pere, kodu ja eakate kaitsmisest; mõistliku suurusega maksudest; võitlusest ebavõrdsusega; rahvusliku ettevõtluse toetamisest; vajadusest kasvatada keskmist eluiga; ratsionaalsest ning alalhoidlikust keskkonnakäsitlusest; teadmiste, oskuste ja kogemuste hindamisest ning maaelu ja rahvusliku põllumajanduse toetamisest Euroopa kontekstis.
Aaviksoo esitas ka 11 punkti erakonna sisemise arengu kohta.
Neis punktides rääkis ta vajadusest ühendada IRLis lõplikult Isamaaliidu ideoloogiline tugevus Res Publica organisatoorse suutlikkusega, kuna tema hinnangul ei vaja Eesti ennast kolmandat korda juhtima uut Isamaaliitu ega teist korda uut Res Publicat, vaid just nende tugevat ühendust.
Selleks, rõhutas Aaviksoo, tuleb tugevdada organisatsioonikultuuri ning suurendada avatud suhtlemist nii võimuvertikaali pidi kui läbi organisatsiooni horisontaalse struktuuri.
Samuti arvas ta, et 2011. aasta valimisprogramm, mille võiks tema hinnangul kokku panna juba aasta enne valimisi, peaks keskenduma mitte suurtele märkidele ja lubadustele, vaid Eesti tegelikele väljakutsetele.
«Erakonna poliitiline ja administratiivne struktuur tuleb lahutada,» kirjutas Aaviksoo, lisades, et erakonna peasekretär tuleb vabastada kõigist muudest kohustustest, et ta saaks end täielikult pühendada erakonna otsuste elluviimisele.
«Erakonna eestseisusele ja riigikogu fraktsioonile tuleb tagada nende tegevuste põhikirjaline ja praktiline lahutatus ning kõigi erakonna otsustuskogude aruteludele sisulisus. Erakonna poliitilistele ametikandjaile – aseesimeestele, eestseisuse, fraktsiooni ja valitsuse liikmeile tuleb ette näha vastutusalad ja tegevussihid koos toimiva sisulise aruandlusega,» pidas kaitseminister vajalikuks rõhutada.
Veel soovis Aaviksoo erakonna eelarvele tulemusauditite läbiviimist, piirkondade tegevuse tähtsustamist, suuremat tegelemist erakonna mainega ning laiapõhjalistel kõneisikutel tuginevat avalikkussuhtlust ning erakonna aukoodeksi koostamist.
«Erakonnal tuleb kujundada oma nn võtmepoliitikate pakett, mis peaks omama akadeemilise ja kolmanda sektori toetust, ning kavandada neis seatud pikaajaliste sihtide strateegiline kommuniktasioon,» kirjutas ta.