Eelmisest sajandist on nüüd kümmekond aastat möödas, aga mul kripeldab täna üks lugu, ühe märgi, teetulba lugu, mis vaja rääkida.
Tellijale
Jürgen Rooste: kuningas on surnud, lihtsalt surnud!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sest eks seisa me inimestena, inimkonnana ikka vahel ristteedel, kust hargneb palju võimalikke radu (eks noist hargnemistest ole ulmeliselt kirjutanud nt Asimov, aga täna kõnelgem teisiti, tehtu ja paratamatuga silmitsi seistes).