ELi kosmoseprogrammid võivad Eesti majandusele uusi võimalusi pakkuda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kosmos.
Kosmos. Foto: SCANPIX

Eesti ettevõtetele ja avalikule sektorile võib Euroopa Liidu arendatavates satelliittehnoloogia programmides osalemisest tõusta märkimisväärset kasu, selgub värskest uuringust «Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused ja kasutusvõimalused ning mõju Eestis».

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul annab uuring ülevaate, milliseid uusi võimalusi avavad Euroopa Liidu kosmoseprogrammid Copernicus, Galileo ja EGNOS Eesti ettevõtetele, riigiasutustele ja kodanikele.

«Mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Taanis, kasutatakse satelliidiandmeid laialdaselt nii riigi- kui ka erasektoris. Eestigi peab leidma oma tee Euroopa Liidu kosmoseprogrammidega seotud teenuste ja ettevõtluse arendamiseks,» ütles Kuningas.

EASi kosmosebüroo juhi Madis Võõrase sõnul võiks uusi ELi satelliitnavigatsiooni programme tulevikus lõpptarbijale otsest kasu pakkuda näiteks jääolukorra oluliselt täpsema kaardistamise ja seega jäälõhkumisel olulise kulude kokkuhoiu saavutamisega, merereostuse kiirema avastamisega, täpse ülevaatega põldude olukorrast põllumeestele ja säästlikuma väetamisega.

«Tihti küsitakse, mis on Eesti-sugusel väikesel riigil asja kosmosesse. Ma vastan nii: Galileo ja Copernicus on süsteemid, mis tulevad niikuinii, see otsus on EL-is tehtud. Eesti kohus on satelliittehnoloogia uuemad võimalused meie majanduse arendamiseks ja innovatsiooni ärgitamiseks ära kasutada,» selgitas Võõras.

Kuningas rõhutas, et võtmeküsimuseks saab, kas ettevõtted ja avalik sektor on huvitatud ja valmis uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks. «Kas ka reaalselt on olemas n-ö maapealne klient, kes vahel ulmelisena tunduva kosmosevaldkonna igapäevasesse majandustegevusse integreerida suudab? Siin on riigi ülesanne olla tark tellija ja keskenduda nendele valdkondadele, mis on kõige suurema potentsiaaliga,» nentis ta.

Näiteks aitaks Maa kaugseire andmete laialdasele ja efektiivsele kasutamisele nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris oluliselt kaasa üleriigilise satelliidipiltide andmebaasi loomine.

Uuringu viisid EASi ja MKMi tellimusel läbi Invent Baltics OÜ ja Regio AS

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles