Võsa filmi kulud tekitavad ekspertides küsimusi
13. jaanuar 2010, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu toetas Tallinna linn Peeter Võsa dokumentaalfilmi «Toompea sündroom» loomist 400 000 krooniga. Filmi kulud tekitavad ekspertides küsimusi.
Kui jätta välja režissööri ja idee autori tasu ning filmi valmistanud mittetulundusühingu Firmaabi püsikulu, võiks kulutusi olla maksimaalselt 60 000 – 80 000 krooni, aga ka märkimisväärselt vähem, pakkus Eesti Filmitootjate Liidu juhatuse liige ning Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli dokumentalistika õppejõud Riho Västrik.
474 065-kroonise eelarvega pooletunnises filmis räägitakse pronksööst ning Lihula samba äraviimisest 2004. aastal. Kõnekas on filmi algus – näidatakse klippi Andrus Ansipist, kes lubab Eesti viia Euroopa viie jõukama riigi sekka.
Vastukaaluks järgnevad nukrad kaadrid elu hammasrataste vahele jäänud inimestest pargipingil või prügikasti kiikamas. Vastandamine jätkub pideva joonena läbi filmi ning teisele poolele sõna ei anta.
Ilmne tellimustöö
«Selge, et tegemist on tellimustööga ja on tehtud täpselt selline toode, nagu tellija on tahtnud,» märkis režissöör ja produtsent Toomas Kirss. «Tallinna linn on kindlasti rahul, et sai korraliku propagandaasja.»
«Operaatoritöö seisnes põhimõtteliselt selles, et alguses sõideti mööda Toompead edasi-tagasi ja pärast veel natuke ja siis olid mõned intervjuud võetud,» kirjeldas Kirss. Kuigi suures osas kasutatakse filmis arhiivimaterjale, intervjueeriti ka vähemalt viit inimest.
«Ülejäänu oli monteeritud ilmselt arhiivikaadritest ja montaažiks pole tõenäoliselt kulunud rohkem kui nädal,» lausus Västrik. Ta märkis, et arhiivi hind Eestis on 1500–2000 krooni minuti eest.
Linnale esitatud «Toompea sündroomi» eelarve on suhteliselt lahe ning arhiivi pole seal sõnagagi mainitud. Näiteks teksti pealelugemise ja töötluse eest on eelarves märgitud 15 000 krooni, ent pealelugemist pole üldse. Transpordiks on märgitud 25 päeva ja 20 000 krooni.
«See on bullshit, sest seal on maksimaalselt nelja päeva jooksul käidud Tartus, Lihulas ja Tallinna ümbruses,» rääkis Västrik. Ka operaatoritööd on mehe hinnangul väidetava 25 päeva asemel tehtud vaid neli päeva.
Kraanarendiks olevat eelarve järgi kulunud 32 000 krooni ning steadycam’ile sama palju. «Steadycam’i ja kraanat pole kuskil kasutatud,» lisas Västrik. «See on käes tehtud jama. Isegi statiivi pole nad kasutanud.»
Arvutimontaaž 20 000 krooni eest ja montaaž 91 000 krooni eest ei kannata Västriku sõnul kriitikat. «Sellise käki peale oleks kulunud üks tööpäev,» ütles Västrik. Kõnealusel juhul kulus väidetavalt 130 tundi.
«Enamik filmitootjaid suudab selle 400 000 ära kulutada ja ära tõestada,» lisas Kirss. «Ma usun, et kui Võsale oleks antud 200 000, oleks ta teinud samasuguse filmi.»
Linn maksis täisrauaga
Et saada paremini aimu, kui palju pooletunnised dokumentaalfilmid tavaliselt maksavad, tõi Västrik näiteks sarja «Eesti lood». «Selle (ühe saate – toim) eelarve 2009. aastal oli 221 000 krooni,» märkis ta. «Selline formaat võimaldab ligi kümme võttepäeva ja kuu aega montaaži.»
«Kuna numbritele vastavalt pole tehtud, siis on küsimus, kas tellijalt saadi täissumma kätte?» vaagis Västrik.
Saadi küll. Filmi tootnud MTÜ Firmaabi juhatuse liige Rain Raat kinnitas, et Tallinnalt saadi 400 000 krooni toetust, kuid tema sõnul pole lõplikud kulud veel kokku löödud. Ta ei teadnud esialgu öelda, kas film läks planeeritust kallimaks. «Kui läks üle, siis vähe,» märkis Raat.
Kas Tallinn saab raha tagasi, kui leitakse, et film tuli planeeritust odavam? «Raha eraldati ja lepingus muid kokkuleppeid ei olnud. Oluline oli film valmis toota ja raha tagasi andmisest juttu ei olnud,» rääkis Raat. «See eelarve oli esialgne variant, mis ei ole lepinguga seotud ega ole lepingu lisana allkirjastatud. Seega ei hakka seda pikemalt kommenteerima.»
Ainsana lõputiitrites
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul oli tegemist sihtotstarbelise toetusega, mispuhul oli aluseks taotlus filmi tegemiseks ja selle esitatud eelarve, mida võibki käsitleda kui filmi tegemise kuluaruannet.
«Linnavalitsus ei ole filmiekspert, kes on pädev hindama ühe filmi tegemiseks vajalike erinevate kuluartiklite osakaale ja põhjendatust,» lisas Jäppinen. «Arvestades filmi autori senist kogemust tuleb esitatud kulueelarve põhjendatuks lugeda.»
«Ma ei ole filmikriitik, et anda hinnangut filmi kvaliteedi osas,» lisas Jäppinen. «Olen seisukohal, et film vastab püstitatud eesmärkidele.» Ka Raat ütles, et on tulemusega rahul.
Idee autor Peeter Võsa, kes ainsana lõputiitrites ära märgitakse, jäi eile Postimehele kättesaamatuks. «Kahetsusväärne on, et tiitrites ei kajastu ühtegi nime,» mainis Västrik. «Hea tava näeb ette, et märgitakse nimeliselt ära kõik tegijad ja kasutatud materjalide allikad.»
Eelarve
• Ettevalmistus (stsenaariumi kirjutamine, töötlus) 35 000 kr
• Operaator (25 päeva) 37 500 kr
• Teksti pealelugemine, töötlus 15 000 kr
• Režii 30 000 kr
• Toimetaja 30 000 kr
• Sotsiaalmaks 48 675 kr
• Transport (25 päeva) 20 000 kr
• Kraanarent (8 päeva) 32 000 kr
• Steadycam (8 päeva) 32 000 kr
• Võttetehnika (25 päeva) 22 000 kr
• Montaaž (130 tundi, 700 kr tund) 91 000 kr
• Arvutimontaaž 20 000 kr
• Bürookulud 8000 kr
• Ettenägematud kulud 10 500 kr
• Käibemaks 42 390 kr
Kokku: 474 065 kr
Allikas: Tallinna kultuuriväärtuste amet
--------------------------------------------------