Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde kinnitas riigikohtunikele saadetud kirjas, et kohtute seaduse eelnõu menetlemisse suhtutakse väga tõsiselt ning seda ei viida läbi pealiskaudselt või kiirustades.
Linde: kohtunike seisukohad kuulatakse ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linde möönis, et kehtiv 2002. aastal vastu võetud kohtute seadus vajab paljuski siiski muutmist ja kaasajastamist.
«Õigusemõistmise sõltumatuse põhiseaduslikud printsiibid peavad tagama meile ühelt poolt kvaliteetse kohtupidamise ja selleks vajalikud finantseeringud, kuid teisalt ka aruka ressursikasutuse ning välistama olukorra, kus vastutus kohtupidamise korrakohase toimimise eest riigis on hõre või hajutatud,» märkis Linde oma vastuses riigikohtunikele.
Samuti kinnitas ta, et küsimus üksikpersoonide - nagu kohtunik, riigikohtu esimees, kohtuhalduskeskuse peadirektor - tegevusest ja ülesannetest on väga oluline ja tuleb parlamendis kindlasti lahti rääkida ja läbi vaielda.
«Rõhutan, et igal juhul peab kohtunik olema vaba oma otsustuste tegemisel ja ka eelnõust tuleneva kohtusisese võimaliku järelevalve teostamise sätestamisel ei tohi keegi sekkuda tema õigusemõistmise sisusse,» kirjutas Linde.
«Peame väga oluliseks ära kuulata nii esimese, teise kui kolmanda kohtuinstantsi seisukohad, menetlemisele kaasame juurde kohtunike esinduskoja ja valitsuse esindajad. Eraldi peame vajalikuks saada justiits-, sise- ja rahandusministeeriumi ning prokuratuuri ja advokatuuri arvamused eelnõu põhimõtete kui üksikute sätete kohta,» märkis Linde.
Riigikohtu 12 kohtunikku saatsid põhiseaduskomisjonile ja valitsusele kirja, milles kritiseerivad ägedalt parlamendis arutlusel olevat uut kohtute seaduse eelnõu. Nende hinnangul muudaks see seaduseelnõu riigikohtu esimehe poliitiliseks ametikohaks ning kohtusüsteemi poliitiliselt enam mõjutatavaks.