Euroopa riikide võlakirjade kindlustus on esmakordselt läinud kallimaks kui ettevõtete võlgade makseraskuste vastu kindlustamine, kuna paljude juhtivate majandusriikide võlakoormad ähvardavad kontrolli alt väljuda.
Riigivõlakirjad on firmade omadest riskantsemad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikafirma Markiti andmetel peavad investorid täna selleks, et end 15 arenenud Euroopa riigi, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ühisriski vastu kindlustada, rohkem maksma, kui Euroopa 125 juhtiva investeerimisjärgu ettevõtte kollektiivse riski puhul.
Markiti 125 ettevõtet puudutav iTraxx Europe indeks on 63 baaspunkti tasemel, mis tähendab, et iga 10 miljoni võladollari kindlustamine viieks aastaks maksab 63 000 dollarit. Võrdluseks, et Euroopa 15 tööstusriigi SovX indeks on 71,5 baasipunkti ehk 71 500 dollari juures.
Paari viimase kuuga on kartused riikide maksevõime pärast tunduvalt kasvanud. Investoreid teeb väga murelikuks see, kui kiiresti kasvavad eelarvepuudujäägid ning kuivõrd suurel määral on valitsused sunnitud riigivõla tasumiseks uusi võlakirju väljastama.
Kontrastiks sellele on majanduse taastumise lootused ettevõtete krediiditurgu üleval hoidnud. Septembrist alates on SovX indeks hüpanud 20 baaspunti üles, iTraxx Europe aga kukkunud 30 baaspunkti allapoole.
Pankurid on hakanud hoiatama, et isegi sellised suurmajandused nagu USA ja Suurbritannia võivad oma esmajärgulistest AAA-reitingutest ilma jääda, kuna nende riigirahandus on alla käinud.
«USA ja Suurbritannia reitingud võivad kõrge võlataseme tõttu langeda,» ütles RBC Capital Marketsi valuutastrateegia uuringute osakonna juhataja Russell Jones.
«Kõige hullemas seisus on sellised riigid nagu Kreeka. Paljud ettevõtted on aga suhteliselt heas vormis,» lisas ta.
Kreeka riigivõla kindlustus on alates septembrist tõusnud 140 baaspunkti võrra ja on nüüd 263 baaspunkti juures. See ületab näiteks kuuekordselt selliste firmade nagu Unileveri, BP ja Deutsche Posti kindlustuse maksumuse.
Pärast Euroopa Komisjoni eilset karmi noomitust statistikaandmete räigete moonutuste pärast kukkusid Kreeka aktsia- ja võlakirjaturud eile väga tugevasti.
Enne finantskriisi puhkemist oli riikide võlakindlustus firmade omast odavam. 2007. aasta augustis oli Kreeka riigivõla kindlustus 11 baaspunkti juures, Unilever, BP ja Deutsche Post aga 20 baaspunkti tasemel.
Pankurid hoiatavad, et riigivõlakirjade krediidikindlustuse instrumentide turu likviidsus on ikkagi veel väike, mis praktikas tähendab, et vaid käputäis ostutellimusi võib hindu järsult kõigutada. Korporatiivkindlustuse likviidsus on palju suurem.
Samas on aga valitsuste, näiteks Kreeka valitsuste võlad ülilikviidsel riigivõlakirjade turul odavamad, kui paljude ettevõtete võlakirjad.
Kreeka viieaastaste riigivõlakirjade tootlus, mis on pöördvõrdeline hindadega, on 4,75 protsenti. Deutsche Posti viieaastased võlakirjad on aga 3,174 protsendi, BP omad 3,178 protsendi ja Unileveri omad 3,312 protsendi juures.
Copyright The Financial Times Limited 2010.