August on õige aeg toataimi ümber istutada

Kodus taimi kasvatades tuleb arvestada nende vajadustega. Pildil lõikab kollakalt kuldviljakpalmilt kuivanud lehte ära Viola lillepoe müüja Siiri Künnapas. Foto: parnupostimees.ee

Nagu inimesed, vajavad ka taimed vaheldust ning veidi suurem pott ja värske muld on just need, mida kord aasta või kahe jooksul oma rohelisele sõbrale pakkuda.

Viola Lill OÜ juhataja Tiiu Arus ütleb, et augustikuu sobib väga hästi toataimede ümberistutamiseks. “Sagedasim viga, mida inimesed teevad, on see, et uus pott võetakse liiga suur,” räägib Arus. Siis hakkavat juured hoogsalt kasvama ning taime ülemise ja alumise otsa kasv läheb tasakaalust välja. Tema sõnutsi tuleks uus mahuti võtta maksimaalselt kaks sentimeetrit eelmisest laiem. Istutuspott peaks kindlasti olema auguga ja soovitatavalt savist.

Enne ostu tuleks mõelda

Enne uue toataime soetamist soovitab Arus oma koduse majapidamise ja töögraafiku üle vaadata. Pimedapoolse korteri või maja korral tuleks valida vastupidavamad taimed. “Meie nimetame neid hooldevabadeks lilledeks,” toob juhataja näiteks vähese valgusega harjunud sulgvõha, lehtliilia ja tavalise kummipuu. “Populaarne draakonipuu on küll vastupidav, aga armastab pigem valgemat ümbrust,” ütleb Arus ja soovitab pimedamasse ruumi selle asemel poolvarju taluvat viigipuud.

Tihti reisivatele loodusearmastajatele oleks kõige parem pudelipuu. See korjab toitaine- ja veevarud oma paksu varre sisse ja talub ka otsest päikesevalgust. “Seega võib inimene kodunt päris pika aja ära olla,” laususb Arus.

Ostjate seas on populaarsed orhideed, eriti kuukingad. Aruse sõnul pole kartusel, et nendega on raske toime tulla, tõepõhja all. “Poti võib täitsa kuivaks lasta ja siis jälle põhjalikult kasta. Ja taas tükk aega üldse mitte kasta,” räägib Arus.

Et orhidee juured vajavad valgust ja samal ajal vähe ruumi, soovitab Arus lille jaoks muretseda väikese ja läbipaistva poti. Ümberistutamist vajab orhidee kahe-kolme aasta tagant ja pärast õitsemist ei tarvitseks vart ära lõigata. Juhataja jutu järgi ajab lill uinuvatest õiepungadest nii rutem uued varred välja ja õitseb uuesti. “Minu kodus õitseb kuuking tänavu juba kolmandat korda,” seletab Arus.

Paljud lähevad lillepoodi sooviga endale just aknalauale lill osta, tegelikult võivad Aruse sõnutsi seal vabalt olla ainult kaktused ja sukulendid. “Otsest päikest ei taha peale kaktuste ükski taim,” räägib Arus. Sobiv on aknast kaugemal olev hajusvalgus. Lilled võib kasvama panna ka õhtupoolsele aknale, kus näiteks aafrika kannikesed õitsevad väga hästi.

Kasta tuleks pigem vähem

Suveks välja rõdule või aeda põõsa varju viidud toataimed tuleks lähiajal tagasi sisse tuua. Praegused vihmahood ei tule nendele küll kasuks.

Arus paneb inimestele südamele, et kui temperatuur langeb alla 12-15 kraadi, tuleb lilled kindlasti ära tuua. Soojemate ilmadega võib need uuesti korraks välja viia.

“Järgmisel suvel enne taimede hingama viimist tuleks neid varem kindlasti tasapisi sellega harjutada, mitte kohe prauh välja viia,” manitseb Arus. Taim sattuvat sellise äkilise keskkonnavahetuse peale stressi – täpselt samamoodi nagu inimesedki.

Magamistuppa ei soovitata taimi üldse panna, eriti just mitte suuri taimemassiive voodi lähedale. Öösel hakkavad rohelised taimeosad hingama sama hapnikku, mida hingavad inimesed, ja eraldavad öörežiimil süsihappegaasi. “Aga kui meeldib palmi all magada, siis miks ka mitte,” leiab Arus ja lisab, et tänapäeva tingimustes on kõik, mis pole keelatud, lubatud.

Kui taimel on leheotsad pruuniks läinud, võib see tingitud olla kuivast õhust soojas toas. Kui on hästi soe tuba, nii 25-30 kraadi, ja palju päikest, võiks taime paar korda päevas veega piserdada.

Kuid taime ei tohi liiga palju kasta. Sellisel juhul vajuvad lehed lonti või muutuvad kollaseks, isegi pruuniks. Ülekastmise ohtu kartes tuleks taim potist välja võtta ja selle juuri vaadata. “Kui juured on ilusad valged, on kõik korras, kui aga pruunid või on lausa näha, et mädanevad, tuleks kastmist piirata,” räägib Arus.

Inimesed hoolitsevad Aruse arvates pigem oma taimede eest üle ja kastavad neid liialt tihti. Aruse kinnitusel tuleks kasta pigem vähem kui rohkem. Palju niiskust armastavad vähesed taimed, niinimetatud vannitoalilleks on galatea ehk tiigerlehik.

Ülekastmise ohtu kartes võib poti põhja mulla alla panna kergkruusa. Siis ei satu juured päris liigvette. “Seda peaks tegema eriti just sellisel juhul, kui ilusa poti põhja ei raatsita auku teha,” seletab Arus.

Tihti tehakse vale valik ka uisapäisa mulda ostes. Kui taim ei taha hästi kasvada ja jääb kängu, võib asi just vales mullatüübis olla. “Enne ostmist võiks uurida, millise happesusega või millisele taimele seda on vaja,” räägib Arus. Spetsiaalsed mullad on näiteks kaktuste ja orhideede jaoks.

Lilledele, mis ei taha igal aastal ümberistutamist, on hea Soomest pärit kestvusmuld, Eesti enda mullad on põhiliselt turbapõhised. Omal käel ei maksa metsast võõramaa lille jaoks mulda tuua. “Seal on igasugused satikad ja putukad sees,” selgitab Arus ja soovitab pigem poest aurutatud ja haigusevaba mulda osta.

Mürgine ilu

Põhiline kahjur, kes lilledele liiga teeb, on kedriklest. Lehed lähevad kollaseks ja on allpool kaetud võrguga. Selle vastu on kaitseks mürgid pudelites ja ampullides. Arus soovitab kasutada just müüki tulnud Actara taimekaitsemürki.

Nagu kõik, mis hiilgab, pole kuld, pole ka paljud ilusate õite või viljadega taimed kõige ohutumad. Mürgised on näiteks diffenbahhiad, piimalilled. Eriti mürgine on jõulutäht ehk kaunis piimalill, mida palju ostetakse. “Diffenbahhia ajab isegi piima välja, mis võib kõrvetada ja lööbe tekitada,” räägib Arus. Väga mürgine on ka oleander.

Üldiselt on taimed aga nagu inimesedki. Igaühel neist on oma iseloom ja vajadused, mida hoolitsemisel tuleks arvestada. Probleemi korral võiks lillepoest nõu küsida ning võimalusel taim kaasa võtta. “Ega meie ju selgeltnägijad ole,” tähendab Arus. Vajadusel istutatakse taim poes ümber.