Masuaeg paneb töötaja ka vähesega leppima
15. jaanuar 2010, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mõne aastaga on tööturg oluliselt muutunud, paljudel kahanenud palgad ja hüvitised, pole inimeste rahulolu oma töökohaga vähenenud. Seejuures saavutas muukeelsete töörahulolu eesti keelt kõnelevatega sama taseme, näitab uuring.
«Töötus on küll kasvanud, aga inimesed on rahul sellega, mis neil on,» lausus Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg. «Rahulolevate ja mitte-rahulolevate inimeste hulk on väga vähe kõikunud.»
Kui näiteks 2008. aasta novembris oli rahul või väga rahul töökohaga 68 protsenti, siis mullu detsembris 72. Kokku küsitleti aasta jooksul läbi viidud uuringus iga kord 500–600 tööga hõivatut üle Eesti.
«Foon on muutunud,» märkis Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi õppejuht Kadi Liik. Ta märkis, et need, kel on pidevalt suureneva töötute hulga juures töökoht alles, võivad olla rahul sellega, mis neil on.
«Tõenäoliselt on igaühel tuttavaid, kes on töö kaotanud, ja nad näevad, kui halvasti võib minna,» osutas Liik.
TTÜ tööstuspsühholoogia instituudi lektori Tiiu Kamdroni sõnul on rahulolu tööga suhteliselt stabiilne nähtus. «Näiteks on Gallupi uurimused näidanud, et olenemata headest või halbadest aegadest on USAs viiendik töötajatest stabiilselt rahulolematud,» tõi ta võrdluseks. «Headel aegadel on inimesel võimalus töökohta vahetada, mida ei ole halbadel aegadel – järelikult peab ta kas kohanema või töötama rahulolematuna.»
Kamdron märkis, et kui inimene valib viimase variandi, siis tekib vastuolu käitumise, mõtlemise ja tunnete vahel, mida nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks ehk teravaks ebamugavustundeks. «See sunnib inimest halbadel aegadel muutma suhtumisi ja hoiakuid,» lausus ta.
Tähelepanuväärne on, et kui 2008. aasta novembris oli tööga rahul või väga rahul 56 protsenti muukeelsetest, siis mullu detsembris juba 71 protsenti. Seejuures eestikeelsete sama näitaja oli 72.
Liik ei osanud selle põhjust välja tuua, kuid pakkus, et eelmistel perioodidel võis olla ärevus muukeelsete hulgas suurem. Ka võib olla, et need, kes polnud rahul, polnud ka konkurentsivõimelised ja on tänasel päeval töötud.
Ealiselt on oma töökohaga enim rahul kolmekümnendates inimesed – 81 protsenti väitis end olevat rahul või väga rahul. «Nad on jõudnud elukaarega juba sinnamaani, et on end ametikohal teostanud,» rääkis uuringufirma juht Stamberg.
Liik lisas, et kolmekümnendates töötajad võivad olla konkurentsivõimelisemad.
«Noorematel võib puududa väljaõpe ja kogemus ning vanematel on keele- ja arvutioskus mõnevõrra nõrgem,» selgitas ta. «Võib-olla ka valmidus tööjõuturul liikuda ja uusi väljakutseid võtta on sel põlvkonnal suurem, kes on turumajanduslikus situatsioonis tööjõuturule sisenenud.»
Rolli mängib ka staatus ja haridus. «Kõrgharidusega inimeste konkurentsivõime tööturul on suurem, nad on võimelised saama endale hea sissetulekuga töökohti ja end seal teostama,» rääkis Stamberg.
Väga rahul oli detsembris oma tööga 55 protsenti ettevõtjaist, juhtidest ja tippspetsialistidest. Vaid 21 protsenti oskustöölistest oli sama meelt.