Eesti suurlinnadest on raharaskustes ainult Pärnu

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Eesti viiest suuremast linnast oli juba sügiseks selgelt raharaskustesse jäänud vaid Pärnu. Seevastu Tallinn, Tartu, Narva ja Kohtla-Järve on püsinud vee peal.



Võrreldes Eesti viie suurema linna omafinantseerimisvõimekust viimaste kättesaadavate andmete järgi, oli see ülejäänutel rahalises väärtuses positiivne, kuid Pärnul juba kolme kvartali kokkuvõttes enam kui 18 miljoni krooniga negatiivne.



Rahandusministeeriumi statistika opereerib praegu veel 2009. aasta üheksa esimese kuu kokkuvõtlike andmetega ning omavalitsuste finantsnäitajate aasta lõplikke tulemusi on



oodata alles tänavu veebruaris. Kuid ka üheksa kuu kokkuvõtlik pilt kinnitab meedias juba enne aastavahetust ilmunud teateid olukorrast, kus tähelepanu koondus Pärnu linna kehvale seisule.



Buumiaastalgi raskustes


Kõige suutlikum katma investeeringukulusid ja teenindama laene oli viiest suuremast linnast Tartu, järgnesid Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva. Pärnul oli suhtarvuna väljendatud näitajana omafinantseerimisvõimekus aga langenud juba tugevalt alla ühe.



Pärnu omafinantseerimisvõime on 2004. aastast peale pidevalt halvenenud ning ka buumiaastal 2007 oli linn sisuliselt võimeline vaid kulud enam-vähem ära katma (tegelikult näitas omafinantseerimisvõimekus tolle aasta kokkuvõttes juba väikest miinust).



Võlakoormus suhtes aastaeelarvega on Pärnul kasvanud nii 2007. kui ka 2008. aasta kokkuvõttes, st ilmselgelt üle jõu elamine on kujunenud välja juba sel perioodil.



Näiteks 2007. aastal kasvasid Pärnu eelarves põhitegevuse kulud 24,6 protsenti, samal ajal kui põhitegevuse tulud kasvasid vaid 11,7 protsenti.



Ka Tallinna omafinantseerimisvõime on viimastel aastatel olnud langustrendis. Tallinna puhul on aga praegusele masule eelnenud buumis õnnestunud seisu parandada – kui 2004. aastal oli ka pealinna investeerimis- ja laenuteeninduse kapitalikulude võimekus miinusmärgiga, siis edasi läks asi tõusujoones ning viimase aja parima seisuni jõudis Tallinn 2007. aastal.



Tartul on õnnestunud omafinantseerimisvõimet hoida viimasel kolmel aastal suhteliselt tugevana.



Eurokõlblikkuse normid


Rahaliselt näitab omafinantseerimise võimekust omavalitsuse põhitegevuse tulem, mis peab olema positiivne. Selle arvel tuleb katta investeeringute kulud ning laenude teenindamise kulud (sh intressid). Kui see näitaja on aga negatiivne, tuleb nende kulutuste katmiseks minna varem kogutud reservide kallale või asuda vara müüma.



Eesti kõigi omavalitsuste peale konsolideerituna on omafinantseerimise võimekus püsinud ka majanduskriisi aastail seni positiivsena ning suht­arvuna väljendades üle 1,0. Kui 2007. aastal kasvasid omavalitsuste konsolideeritud põhitegevuse tulud (st jooksvad tulud) rutem kui kulud, siis juba 2008. aastal oli olukord vastupidine.



Valitsus on just omavalitsuste defitsiiti pidanud kõige suuremaks probleemiks Eesti valitsemissektori eurokõlblikkuse normide täitmisel. Mullu kehtestatud korra järgi asuti nõudma omavalitsuste laenude kooskõlastamist rahandusministeeriumiga.



Praegu on riigikogus arutusel uus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu, mis üritab linnade ja valdade võimalikke makseraskusi uute reeglite kehtestamisega ennetada.



Suhtarv


•    Tallinn    1,06


•    Tartu    1,20


•    Narva    1,02


•    Pärnu    0,96


•    Kohtla-Järve    1,04


Allikas: rahandusministeerium

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles